| Gea on arinaine, kelle maailmas on pealtnaha koik paigas. Naine, kes on teinud oma valikuid lahtuvalt karjaarist ja teadnud, et ei saa lapsi. Ootamatult antakse talle korraga koik kolm Naise elu pohivalikut: Armastus, Emadus ja Surm. Koik kolm uhe suve jooksul. Rank kogemus nouab Gealt oma senise elu umberhindamist. Moistmist, kust jooksevad piirid eneseteostuse ja karjaari ning armastuse ja soltuvuse vahel. Uha selgemalt moistab Gea, et armastus voib olla soltuvust tekitav narkootikum. Iga ainet, mis meid argihallusest eemale, korvale voi korgemale kannab, hakkame vajama. Samas vabanedes soltuvusest, saavutame soltumatuse, jouame selleni, mida otsime – iseeneseni. «Kabinetiuks oli nagu piir kahe maailma vahel. Uks neist – sarav, hele ja valiselt edukas – jai uhele, teine – maaratlematu ja oovastav – teisele poole ust. Valikut aga polnud…» Raamatule on saatesona kirjutanud semiootik Peeter Torop, kes utleb: «Ja ehk selgub lugejale, et suurim porgu on piin inimese hinges, mille tekitab samaaegne vajadus ja voimetus armastada teist inimest.» |