| Juba IV sajandil e.m.a sodisid kreeka vagedes Ateenas ja Spartas naised. Hiljem kaisid nad Makedoonia Aleksandri sojaretkedel. Vene ajaloolane Nikolai Karamzin on kirjutanud: „Slaavlannad kaisid vahel sojas koos isade ja meestega, ega kartnud surma: nii leidsid kreeklased 626. aastal Konstantinoopoli piiramisel tapetud slaavlaste hulgas palju naiste surnukehi. Ema valmistas lapsi kasvatades neid sojameesteks saama.“ Inglismaal hakati aastatel 1560 kuni 1650 rajama hospidale, kus teenisid naissodurid. Esimese maailmasoja ajal voeti Inglismaal naisi juba Kuninglikesse ohujoududesse, formeeriti Kuninglik autotranspordi abikorpus ja naisleegion – kokku sada tuhat inimest. Ka Venemaal, Saksamaal ja Prantsusmaal asusid paljud naised toole sojavaehospidalides ja sanitaarrongides. Teises maailmasojas oli aga maailm naiste kui nahtuse tunnistaja. Naised teenisid koikides vaeliikides juba paljudes maailma maades: Inglise armees 225 tuhat, USA armees 450 kuni 500 tuhat, Saksa armees 500 tuhat … Noukogude armees sodis umbes miljon naist. Nad omandasid koik sojavaelised erialad, sealhulgas ka need, mida peeti koige rohkem meeste aladeks. Tekkis koguni keeleprobleem: sonadel „tankist“, „jalavaelane“ ja „automaatur“ polnud tollal naissugu, sest seda tood ei olnud naised veel kunagi teinud. Naissoost sonad sundisid seal, sojas … Nobelist vaatleb teoses naiste osa Teises maailmasojas ja soja osa naiste elus. |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.