| „Nuud siis on kirjanikud absoluutselt vabad!” rookis Usmer pimedusse ja tuhjusesse. „Kirjandus on nuud lopuks ometi vaba kohustusest olla moralist, dissident, rahvavalgustaja, koduopetaja, ajalooline malu, dissident, seksuaalinstruktor, pastor, rahvuslane, internatsionalist, antikommunist, konspiraator, lipukandja, tulehoidja, saladuste laegas… Aga kirjandus ei oska saabunud vabadusega midagi peale hakata, kirjandus tunneb ennast armetult ja lindpriilt. Kirjandus on nagu masendunud tootatooline, kes pargipingil istudes vaatab, kuidas oma „Mercedeses” kihutab mooda koolivend, kes nuud on metalliarimees voi pornokinotoostur! Kurat! Parim kirjanik on surnud kirjanik! Aga meie jatame jarele alles parast letaalset lopplahendust!” |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.