| Neli noort lummavat Romanovi-ode olid toenaoliselt 20. sajandi alguse pildistatuimad ja koige rohkem koneainet pakkunud kuninglikust soost isikud, aga kes need valgete kleitide ja suurte kubaratega tudrukud tegelikult olid? Millest nad unistasid, mida lootsid, mille poole puudlesid ja millised olid nii nende omavahelised suhted kui ka labikaimine vanematega? Milline oli nende elu ulimalt isoleeritud keiserlikus perekonnas ja mida arvasid nad oma ema koikeholmavast armastusest hellitatud venna Aleksei vastu? Suurema osa oma elust pidid nad elama range jarelevalve all Tsarskoje Selo voi Livadia palees. Keiserliku perekonna vastu suunatud terrorirunnakute ohu tottu olid nad valismaailmast peaaegu taielikult ara loigatud, neil oli vahe sopru, kellega suhelda, ja neile olid tundmatud omaealiste tutarlaste tavaparased toimetused ja elukogemused. See koik muutus 1914. aastal, kui Venemaa sotta astus ja oed uleoo suureks pidid saama. Briti ajaloolase Helen Rappaporti raamat „Neli ode” naitab suurvurstinnade elu roome, ebakindlust ja valu keiserliku Venemaa viimsete paevade taustal. Oma raamatus tugineb Rappaport varem avaldamata kirjadele, paevikutele ja malestustele. Haaravalt kirja pandud teos palvis vaga sooja vastuvotu, muu hulgas valisid Goodreads.com lugejad selle 2014. aasta parimaks ajalooraamatuks.
|