| Mooda gripiepideemiast laastatud maad liigub ringi Randava Sumfoonia trupp ja esitab Shakespeare’i „Suveoo unenagu“. Linnast linna liikudes peavad olema relvad alati kaeparast, sest mitte koik asundused pole enam uhtviisi rahumeelsed. Elektrist, kraaniveest ja hamburgeritest on jaanud vaid ahmane malestus ja juba mitukummend aastat pole ohku tousnud ukski lennuk. Eelmine tsivilisatsioon on kokku varisenud ja uue, alles tarkava tsivilisatsiooni elanikel, neil vahestel, kel gripiepideemiast paaseda onnestus, tuleb otsida vastuseid kusimusele, mida on vaja, et ellu jaada, ja mida on vaja, et inimeseks jaada. Helges toonis raamat raagib inimese ja tsivilisatsiooni vaartusest ja pakub ohtralt nii motlemisainet kui ka ponevust. Emily St. John sundis 1979. aastal Kanada laaneranniku lahedal asuval saarel, hiljem kolis ta Torontosse, kus oppis tantsijaks. Kui ta oli pisut ule kahekumne aasta vana, otsustas ta tantsimise asemel hoopis kirjutamisele puhenduda. „Jaam Uksteist“ on tema neljas romaan. George R.R. Martin kirjutas oma blogis, et paljude heade 2014. aastal loetud raamatute seas tousis „Jaam Uksteist” eredalt esile: „See on sugavalt melanhoolne romaan, ent vaga kaunilt kirjutatud ja imetabaselt eleegiline – raamat, mida ma veel kaua maletan ja mille juurde tagasi poordun.”
|
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.