| Mitte keegi ei tea, mis nad on voi kust nad tulevad. Maailm, mis neile teele jai, on muutumas jaakamakaks. Lumme mattunud varemete vahel puuavad vabatahtlike salgad moista, kes voi mis on nende vaenlane – kuid viimane muutub iga kontaktiga. Neid kutsutakse Luikedeks. Kristjan Sanderi esikromaani peateemaks on ulmekirjanduse igikestev leitmotiiv – kohtumine tundmatuga. Osaliselt uheksakumnendate alguse Eestis toimuvas tegevuses paisatakse tegelased etturitena aegruumi piire ning inimlikke ajendeid uletavasse mangu. On raske oelda, mis on selles trumpideks – kuid nad vahemalt loodavad, et soprus ja kohusetunne… Tegu on 2006. aasta romaanivoistlusel aramargitud teosega. |