| Urrauh! Ma olen nii pisikene peni, et saan monel suuremal koeral kohu alt labi kondida. Aga sellest pole midagi. Koik koerad ei peagi suured olema. Moned voivad ka pisikesed olla. Kasvoi selleks, et suured koerad vaikesi vaadates aru saaksid, kui suured nad ikkagi on. Peale selle olen ma valget varvi ja hasti krassus karvadega. Ma olen kohe taitsa lumivalge, kui ma ennast just ara maarinud ei ole. Ainult korvadel, saba otsas ja seljal on natuke pruunikaid karvu. Veel on mul must ninaots ja roosa koht. Aga koige vahvamaks asjaks minu juures on mu nimi. Kutsa. Imelik on selle juures ainult, et ma ei saa aru, kustkohast koik inimesed seda teavad. Isegi sellised, kes naevad mind esimest korda elus. Ometi on neil asi kohe selge. «Nae kui vahva Kutsa!» «Tere, Kutsa!» Kust nad mu nime teavad? Ulle Marksi illustratsioonidega vahva lasteraamat, mille peategelaseks autori neljajalgne sober. |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.