![]() | Brasiillanna Clarice Lispector (1920–1977) on XX sajandi voimsaim Ladina-Ameerika naiskirjanik, kelle kohta on oeldud, et ta nagi valja nagu Marlene Dietrich ja kirjutas nagu Virginia Woolf. Seal, kus on kahvatu naoga hetked, oimetud seinad, kus hamarad ruumid lainetavad minestuse aarel, hagused asjad kiiguvad toanurkades, kuhu langeb kinnisilmi udu – see on paik, kuhu Brasiilia uks kuulsamaid modernistlikke kirjanikke, Clarice Lispector, oma lugeja viib. Romaani peategelase, isepaise Joana metsik suda aimdub tema sisekaemusest ning tundmustest, mida umbritsevad inimesed ja elusundmused temas tudrukupolve, armumise ja abielu jooksul aratavad. Tundmatu 23-aastase noore naise avaldatud romaan tekitas ilmudes oma uudse ja vaga isikuparase stiiliga toelist sensatsiooni ning andis kirjanikule huudnime Orkaan Clarice. Lispector sundis Laane-Ukrainas, kuid juutide massilise tagakiusamise tottu oli perekond sunnitud pogenema ning emigreerus Brasiiliasse, kui Clarice oli kaheaastane. Tema tuntumate teoste seas on novellikogumik „Peresidemed”, romaan „G.H. passioon” ning veidi enne surma ilmunud „Tahetund”. Kirjanik loob oma teostes unenaolise maailma tais ahma, tavatuid vordlusi, segaseid sonu; aeg on segi paisatud, asjad ja tegelased ilmuvad ootamatult, muudavad kuju, moonduvad ja segunevad uksteise sisse. Juba esikteoses „Metsiku sudame ligi” (Perto do coracao selvagem, 1943) on esindatud Lispectori loomingu eriomased jooned: kiretu sisekaemus, argisuse analuus, oovastav neutraalsus, poeetiline ja voorastav keelekasutus. |