| Mirjam pidi terve oma lapsepolve hoolt kandma nooremate odede-vendade eest, sest alkoholilembesel emal polnud lastest sooja ega kulma. Nuud, lopuks ometi iseseisev, naudib ta taiel rinnal vabadust ega taha kodus elatud aja peale moeldagi. Kui aga ema ootamatult sureb ja ilmneb, et tema neljal alaealisel lapsel pole kellegi juurde minna, tuleb neiul seista silmitsi vaga raskete valikutega. Kas saata oed-vennad lastekodusse voi puuda kogu koormaga jalle ise hakkama saada – taas kord omaenda elu ohvriks tuues? Ma pole kunagi tahtnud emaks saada. Mitte ealeski. Lapsepolves kogetud pidevast emamangimisest oli enam kui kull ning uksnes motegi samasugustest kohustustest ja vastutusest tekitas minus tulgastust ja oudusvarinaid. Kodust lahkumine oli tahendanud mu jaoks imelist vabanemist, voimalust lopuks ometi elada uksnes iseendale. Seda voimalust ei kavatsenud ma enam kunagi kaest lasta. Minust pidi saama uksik, ainuuksi endast soltuv ja ainuuksi oma isiklike vajadustega arvestav naisterahvas, kelle ellu kuulub too, moned toredad hobid, head sobrad ja ehk ka mingi vahva lemmikloom, kes ei noua palju tegelemist. |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.