| Oma lugu on meil koigil. Monel inimesel on neid koguni mitu.Seekord olid lood ju hoopis teisiti. Minu korval magas rahulikku und mu tulevase lapse isa. Nuud ei pidanud ma enam kartma ja motlema, kuidas uksinda lapse kasvatamisega hakkama saan voi kas isa tema olemasolust uldse teada tahabki. Kui ma milleski kindel olin, siis just nimelt selles, et Eerole voib loota. Oli ju tema see, kes oma peret ja last tahtis. Nuud siis oli mehe unistus teoks saamas, kuigi ta ise sellest veel midagi ei teadnud.See on lugu Eestist Soome toole lainud Hillest – naisest, kes pettumuste kiuste julgeb ikka veel armastusse uskuda. Hoolimata sellest, et laps, kelle ta enda teada puhtast armastusest sunnitab, ootamatult enam tema oma ei olegi. Hoolimata sellest, et mees, kelle katte ta oma elu usaldab, polegi tegelikult see, kes ta naib olevat.Mari Sajo on sundinud 1968. aastal Parnus, lopetanud Tartu Ulikoolis eripedagoogika eriala ning tootanud aastaid logopeedina. Alates 2009. aastast elab ta Soomes.Mari Sajo esikromaan „Voora oue peal“ saavutas kirjastuse Tanapaev 2013. aasta romaanivoistlusel II koha. |