| "Lea Dali Lioni raamatus „Joonista valgus“ on nii karmi reaalsust kui kaunist sugavat vaimsust. Lea kirjeldab detailselt keemiaraviga seotud vaevustest ja samal ajal toimuvatest vaimsetest oppetundidest ning kogemustest nahtamatu maailmaga, mida ta nimetab parismaailmaks. Lea kirjutas selle raamatu ise, sest kolm eelmist katset kahelt kirjastuselt ei olnud universumi poolt maaratud teoks saama. „Mulle anti ulevaltpoolt moista, et pean raamatu ise kirjutama nii, nagu mina tunnen, et on oige. Nii ma siis alustasingi selle kirjapanemist teadmata, et minu elu kisub kohe varsti pooraselt huvitavaks. Justkui selleks, et raamat ikka piisavalt ponev tuleks. Minuga on juhtunud uskumatuid lugusid ja osa neist on poimitud ka sellesse raamatusse. Parast seda, kui andsin avalikkusele teada, et olen podenud haigust nimega vahk ja labi teinud nii keemiaravi, operatsiooni kui kiiritusravi, hakkasin suurel hulgal kirju saama. Iga kirja taga seisis keegi onnetu, kel parasjagu moni raske haigus voi muu talumatu mure. Kuna mind oli ainult uks, hadalisi aga palju, sain varsti aru, et koigile neile eraldi pole mul voimalik vastata. Seega panin raamatusse kirja ka kogu informatsiooni, kuidas mina end aitama oppisin ja milliseid tehnikaid kasutasin. Mis aga minu jaoks selles raamatus koige tahtsam on? Ma proovin iseenda najal naidata, et igal olukorral on mitu erinevat nagu ja meil endal on alati voimalus valida, milliste nagudega olukordi me oma elus naha soovime. Et ka valu voib ilus olla, kui me teda pariselt tundma opime. Ja et maailm on geniaalselt ules ehitatud ja tootab tervikuna kui olitatult. Meil ei jaa ule muud kui protsessi ilu nautida.“„Joonista valgus“ on ka Lea laul, mis on talle erilise tahtsusega. Tal oli seljataga kaheksakuune raviprotsess ning ta polnud ammu midagi loonud. Ja siis uhel ool see tuli… „Lopetasin viie paiku hommikul, just siis, kui kurjus magab. Tombasin demo Ipod?i, et koos selle kauni lauluga, klapid peas, voodisse ronida ja uinuda.“ |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.