| Amazonase vihmametsa sugavustes ei elagi rikkumata indiaanlased, vaid evangelistidest usuhullud, kes nappavad palmiokstest ehitatud kiriku generaatori jaoks bensiini, kannavad vimma veel sugavamal metsas redutavate aarmuslike katoliiklaste vastu ja panevad oma kulale nimeks New York. Seal pesitseb ka naljane vanaema, kes meie puutud hargkonnad salaja nahka pistab. Igapaevaelusse toovad kohalikud monusat suminat sellega, et joovad end vanade naiste kaaritatud suljejoogist purju ja parast kardavad, et valged mehed tulid neilt nagusid kuljest ara loikama.Uhesonaga, seal ikka juhtub. Ning loomulikult umbritseb kogu seda sigrimigrit mustiline loodus, mis haarab endasse ja ei lase enam lahti. Olen end ninast sabani sidunud selle ageda ja elu tais maailmaga – nuud viin sinna seiklema ka teisi. Kaesolev jutustus aga aitab ehk pigem vaimusilmas Amazonasesse rannata. Siin kaante vahel on moned lood, mis on aset leidnud seitsme aasta jooksul, mil olen Peruu ja Kolumbia Amazonases elanud ja seigelnud.Ivo Tsetorkin |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.