| Uhel paeval helistas mulle naisterahvas nimega Betti Parklai ja kutsus valja – tal olevat tahtis ettepanek. Olime koos Bettiga tootanud kunagi 1970.– 80. aastatel Tallinna Moemajas, nuud oli Bettil targanud mote oma malestused kirja panna ja ta tahtis mind loo kaasautoriks.Too Eesti ainsa ja kogu Noukogude Liidu uhe populaarsema ajakirja Siluett toimetuses, eriti aga tolleaegsed teekaaslased on mulle sudamesse jaanud, nii et votsin pakkumise vastu.Mood liikus toona peamiselt Moskva vahet ja tiirutas natuke ka teistes tolleaegse suure kodumaa linnades, teinekord, kui hasti laks, oma nina ule piiri lukates, millest siin ka juttu tehakse.Absurdi pakkus see aeg kuhjaga ja kus on absurd, ega sealt naligi kaugel ole. Inimesed omas ajas, paljudel on nad veel meeles, monele tuttavad, moni neist legendiks saanud, ongi selle raamatu peategelased, kuigi jah, koik nad ei esine siin oma nime all …„Milline vorratu kunstnik on aeg! Kuidas ta koike umber teeb ja koike muudab!“ on uks kirjanik oelnud. Maimu Berg |