Скачать книгу - Minu Kreeka


Viisteist aastat tagasi, kui giidina toole asusin, oleks voinud reis Kreekasse jaada mulle elu viimaseks. Saatusel olid aga hullemad plaanid: ma pidin jaama Kreekasse kuudeks, siis aastateks ja oppima ara kohaliku keele. Kas kreeklased on toesti laisad ja vahetpidamata streikivad muiduleivasoojad? Aasta otsa lagipahe paistvat paikest nautivad ja veiniklaasi keerutavad logardid? Koige rohkem uleaisaloomisi sisaldavast mutoloogiast labi imbunud maailma parimad armastajad? Tode ei saanud ma teada enne, kui oppisin raakima matemaatilistest sumbolitest koosnevas keeles, saavutasin oodatud kulalise staatuse kreeka peres, suutsin naeratuse saatel asuda sooma grillitud kaheksajalga ja peale juua koharohtu meenutavat aniisiviina ouzo’t. Kusimusele, mis maa on Kreeka, oskan ma nuud vastata: „Tulge kaasa, mul kulub selle lahtiseletamiseks vaid nadal.”