| Vankrid veeresid, hobused sammusid omatahtsi, pea norus. Mees, kelle proua Francois oli ules korjanud, lamas kohuli, pikad jalad peitunud vankri tagaosa taitvasse naerikuhja; ta nagu oli surutud keset ilusat porgandilasu, mille pundid end laiutades ulespoole sirutasid; ja kurnatult, haarates laiali katega maaratut aedviljakoormat hirmust, et moni raputus voib ta maha paisata, silmitses ta enda ees olevat kahte loputut gaasilaternate rida, mis liginesid ja segunesid seal paris uleval, teiste arvutute valgusallikate seas. Silmapiiril holjus maaratu valge vine, mahkides magava Pariisi koigi nende leekide saravasse aurupilve. |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.