![]() | Ekstsentriline – kentsakas – imelik, inglise keeles bizarre. Eestivene kirjaniku Andrei Ivanovi uus romaan koneleb igati normaalse Euroopa sudames elutsevate illegaalide ebanormaalsest maailmast. Tegu on triloogia teise raamatuga, jarjega romaanile „Hanumani teekond Lollandile“ (e.k 2012), mille suzee tugineb osaliselt kirjaniku elus reaalselt toimunud sundmustele. Romaani tegelased on eluheidikud ja ullikesed, pagulased, keda polekski justkui olemas ei siin- ega sealpool piiri, nende jaoks on koikjal vooras maa. Peategelane Jevgeni on pagulane kuubis: pagenud oma kodumaalt, pogeneb ta ka pogenikelaagrist ning satub lopuks paris ehtsasse, aga mitte metafoorsesse vanglasse. Ent otsustab ka sealt putku panna. „…Inimene peab uldse elama pilku habi parast maast tostmata… Uksnes kirjanik voib reaalsust lihvida seni, kuni see lakkab teda piinamast. Ning siis ta suleb selle raamatusse ja heidab otsekui pudeli merre – ehk keegi loeb labi ja saab aru.” Andrei Ivanov on sundinud 1971. aastal Tallinnas. Ta on vene filoloog ning pikka aega ekselnud Skandinaavias. Romaaniga "Hanumani teekond Lollandile" joudis ta 2010. a Vene Bookeri loppvalikusse ning palvis 2009. a Eesti Kultuurkapitali preemia. Eesti keeles on ilmunud veel ka "Minu Taani onuke. Tuhk" (2010), "Peotais pormu" (2011) ja „Harbini ooliblikad“ (2013). 408 lk
|