Скачать книгу - Jumalal ei ole aega

Ma laksin Afganistani Eesti kaitsevae vormis ja ara tulin eraturvafirma kuues, aga riiete vahetus ei olnud ainuke muutus, mille seal labi tegin.Afganistani kohta raagitakse karme sonu. See olevat raske kliimaga, ligipaasmatu nii pinnamoe kui kultuuri poolest. Vaga suletud paik, mille kulalislahkusest kuuleb vaga vahe, vaenulikkusest ja vagivaldsusest palju.Aga jumalik tegur on seal olemas. Ma ei motle loppematut palvetamist ja pormulangemist, mida vahemalt kolm korda paevas naha saab. Ma motlen etendust, mida seal minu jaoks mangiti. Etendust, mis oma lummava ponevuse, ahastava traagilisuse ja uskumatult tavalise argipaevaga koik seni nahtud lavatukid sajakordselt uletas.Mulle ei olegi tahtis, kas enne Afganistani oli elu pariselt ka tuhmim voi ainult tundus nii. Praegu tean vaid, et suureks lavakunsti austajaks sain ma just parajasti sealoleku ajal. Nuud vaatan eluteatrit alati lummatult. Ja minu suda kasvas Afganistani kulge.– Janek Somelar

„Jumalal ei ole aega“ on kaasaegne lugu kahest vaga erineva saatusega oest, kelle elu poimub olukordades, mida kumbki neist poleks osanud ette naha.Aet, odedest vanem, on edukas arinaine, tema nooremal oel Teal pole elus justkui mingeid ambitsioone. Aet on omandanud hea hariduse ning elab kiiret elu. Ta on oma neljakumne teiseks eluaastaks saavutanud pea koik, mida soovis – jaab veel vaid lahutus tarbetuks muutunud mehest. Neli aastat noorem ode Tea pole aga suutnud selleks ajaks endale isegi peret luua, elukutse omandamisest raakimata. Ometi on nad molemad parit samast keskkonnast ja neis voolab uhiste vanemate veri. Ainus, mida neile pole vordselt antud, on aeg.

Jacques Philippe’i teosed konelevad palvest, sisemisest vabadusest ja sudamerahust. Tema raamatuid on tolgitud 24 keelde ning neid on muudud ule miljoni eksemplari. Jacques Philippe’ist on saanud kristliku ja katoliikliku vaimsuse modernne klassik ning tema palveopik «Aeg Jumalale» sobib suureparaselt lugemiseks koikide konfessioonide kristlastele.
Arvamused raamatust
Marko Tiitus, EELK Jaani koguduse opetaja: "Jacques Philippe’i „Aeg Jumalale“ kuulub kaasaegse katoliikliku vaimsuse klassikute hulka, pakkudes samas inspiratsiooni ja juhiseid igale kristlasele, kes igatseb sugavama, intensiivsema ja teadlikuma palveosaduse jarele Jumalaga. Erinevalt paljudest palveopikutest ei keskendu Philippe eeskatt kindlale metoodikale, palveaegadele voi -vormidele, vaid palvetaja sudamehoiakutele. Mulle kui luterlasele pakkus aratundmisroomu palve passiivse kulje rohutamine: palve ei puuduta niivord millegi tegemist, kuivord Jumala tegutsemisele avatuks jaamist. Samas leiab lugeja raamatust ka praktilisi nouandeid oma palveelu korraldamiseks."
Taavo Lige, Nomme Baptistikoguduse pastor: «Palvetamist on vorreldud hingamisega. Seega voib oelda, et palvetamine on iga uskliku inimese loomulik ja Jumalaga elavas suhtes olemiseks vajalik tegevus. Uskliku palveelu sugavus peegeldab tema suhte sugavust Jumalaga. Jacques Philippe’i raamat “Aeg Jumalale” aitab sugavamalt moista palve olemust ja annab praktilisi nouandeid isiklikus palveelus kasvamiseks. Mind konetas selle raamatu juures just rohuasetus suhte sugavusel Jumalaga, mille autor votab tabavalt kokku sonadega, et “palvetamine pole muud kui praktiline Jumala armastamine»."
Isa Pedro Cervio, Rooma-Katoliku kiriku preester: «Palvetamine on asendamatu kristlikus elus kasvamiseks, Jumala paremaks tundmaoppimiseks, Tema armastamiseks ning vastamiseks puhaduse kutsele, mille Jumal koigile esitab. Tanapaeval janunevad paljud Jumala jarele ning tahavad palvetada, kuid ei tea, kuidas seda teha. See vaike raamat pakub palvetamiseks lihtsaid nouandeid, aitab pusida palve teel ning vastab kahtlustele, mis voivad sealjuures tekkida. Raamatu autor toetub Kiriku kontemplatiivpalve klassikute, Risti Johannese, Jeesuse Teresa ja Lisieux’ Puha Teresa kogemustele.»