|
Juba sonumit ara saates teadsin, et ma ei ootagi enam Annalt kiiret vastust. Ma lihtsalt proovisin nendega uhendust hoida. Tapselt nagu foorumist soovitati. Ikka et kirjuta ja uuri, kuidas neil laheb. Ara raagi nii palju endast. Nemad kolisid. Neil on raskem. Tunne siirast huvi. Julgusta. Ole toeks. Ara unusta. Raagi. Kirjuta. Toeta. Uuri. Teooria oli mul vaga selge. Ainus probleem oligi see, et teooriat oli paris raske praktikasse rakendada, sest nad ei tahtnud mulle sugugi vastata. „Lumelinnu surm“ raagib sopradest lahku kasvamise valusa loo. Parast sobrannade arakolimist puuab 14-aastane Isabel soprust igati alal hoida, kuid see ei tundu sobrannadele eriti korda minevat. Nagu ka kiuslikele klassikaaslastele ja pealiskaudsetele opetajatele. Asja ei tee sugugi paremaks see, et oma lastelt aina saavutusi ootavad vanemad Isabeli pidevalt tema oega vordlevad. Too on koike seda, mida Isabel ei ole – Preili Perfektne. Isabel jaab oma motete ja tunnetega taiesti uksi. Kellelegi ei lahe see korda, keegi ei hooli … Voi siiski? Oma muresid foorumi pusiasukatele usaldades hakkab tudruk uue pilguga nagema seda, mida ta seni on iseenesestmoistetavaks pidanud. Selgub, et soprusel on mitu nagu ja et toetust voib leida sealt, kust seda oodatagi ei oska. „Lumelinnu surm“ on Ene Sepa uheksas romaan. Mitmed tema varasemad teosed on saanud auhindu Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tanapaev korraldatud noorteromaani voistlusel. Romaan „Taeva tuhjad tribuunid“ palvis Lastekaitse Liidu ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse tunnustuse Hea Noorteraamat 2018. |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.