Скачать книгу - Ukssarvik ja tema sobrad

Kaua, kaua aega tagasi, kui maailmas oli veel maagiat ja asjad polnud alati niisugused, nagu need paistsid olevat, elas Inglismaa kauges pohjaosas lagunenud lossis ilus tudruk, kelle silmad olid mustad nagu laukapuu viljad novembrikuus ja nahk sama valge kui selle oied martsis. Paljude teenrite asemel, kes neiu eest hoolitseksid ja tema jarele vaataksid, oli seal vaid uks kuurus ja kortsus vanaeit, ja sodurite asemel, kes teda valvaksid, oli seal vaid ukssarvik. Ta oli suureparane olend, valge nagu esimene lumi Chevioti magedel, ta meenutas noort hirve, kuid sarvede asemel oli tal uks sarv otse ta sametise lauba keskel ja ta silmad polnud mitte pruunid hirvesilmad, vaid sinised nagu kulmamailase oied, mis kasvavad vallikraavis. Kui moodusid aastad, hakkasid randajad raakima, et nad olid nainud seda tudrukut, kes kondis paljajalu uksildasel mael ja keda saatis koikjal lumivalge ukssarvik. Seda kuuldes motlesid paljud noormehed, et oleks tore kuttida nii haruldast looma ja seda tappa, seejarel aga kosida ilusat neidu ja temaga abielluda.

Noorsooromaani peategelane on 12-aastase Stella, kelle ema on parast rasket autoonnetust sugavas depressioonis – ta ei suuda leppida oma invaliidsusega ega oska eluga edasi minna. Stellal tuleb uksinda hakkama saada nii masenduses ema kui ka segaduses kasuisaga. Kogu kodune majapidamine ja ka vaikese oe kantseldamine on jarsku uksnes tema kaelas. Koige hullem on aga see, et Stellal pole ainsatki sopra, kellega oma muresid jagada. Siis aga tutvub ta internetifoorumis Saaraga, omavanuse sartsaka tudrukuga, kelle hadad on samuti tingitud emast. Kuid need hadad on sootuks teist laadi ja Stellal pole neid sugugi kerge moista. Ketlin Priilinn on kirjutanud raamatuid nii lastele, noortele kui ka taiskasvanutele. Noortele on tema sulest varem ilmunud „Maarjamae kagu” (2007), „Mustlasplikad” (2009) ja „Sefiirist loss” (2010).

Hiljuti vanglast vabanenud Mortsuk-Anders teenib leiba suurtele gangsteritele pisikesi toootsi tehes. Tema elu votab aga ootamatu poorde, kui ta kohtub naispastoriga, kes on sudames ateist ja kelle on kogudus just kantslist ara ajanud, ning kolmandajargulise hotelli kodutu registraatoriga, kes peab elama peost suhu, sest ta vanaisa raiskas ara kogu tema paranduse. Kolmekesi uhendavad nad joud, et viia ellu hulljulge plaan, mis pohineb Mortsuk-Andersi hirmuarataval kuulsusel ja erilistel oskustel. Plaan tootaks suureparaselt, kui Mortsuk-Anders ei kipuks kusima – milleks see koik? Kui Mortsuk-Anders poordub oma eksistentsiaalsetes otsingutes juba Jumala poole, saavad kaaslased aru, et olukord on valjunud nende kontrolli alt. Jonasson laseb lugejal naerda ja end monusalt tunda, pakkudes samal ajal ainest sugavamaks jarelemotlemiseks. Jonas Jonasson on Rootsi ajakirjanik ja ettevotja, kes tegi uhel hetkel elus kannapoorde ja hakkas kirjanikuks. „Mortsuk-Anders ja tema sobrad (sekka ka moni vaenlane)“ on autori kolmas romaan parast maailmakuulsaks saanud raamatuid „Saja-aastane, kes huppas aknast valja ja kadus“ (e.k 2012) ning „Kirjaoskamatu, kes paastis Rootsi kuninga“ (e.k 2014). Jonassoni raamatuid on valja antud neljakumne viies riigis ja muudud ule kumne miljoni eksemplari.

Isabel Dalhousie motleb sageli sopradele, vahetevahel armukestele, monikord sokolaadile. Edinburgh? filosoofina on ta oma seisukohtades kindel. Ta voib retsenseerida raamatut pealkirjaga „Kolvatuse kiituseks” tulise eetikajungrina, ent reaalne elu on… veidi teistsugune, eriti kui mangu tuleb Jamie, noorem mees, kes oleks pidanud abielluma Isabeli vennatutre Catiga. Jamie voluvus tekitab Isabelis ebamugavust ja eetilisi kohklusi. Kui Cat soidab Itaaliasse puhkama, lubab Isabel tema delikatessipoe eest hoolitseda. Avastanud, et uks klientidest, kellele on hiljuti siiratud suda, tundub maletavat asju, millel pole ratsionaalset seletust, sukeldub Isabel pikemalt motlemata ohtlikku uurimistoosse. Samal ajal tuleb tal aga voidelda ka kiusatusega, mis satub ta teele mitmes erinevas vormis, naiteks sokolaadi voi hurmavate itaallaste kujul. Alexander McCall Smith on kirjutanud ule kaheksakumne raamatu mitmesugustel teemadel. 1999. aastal saavutas ta ulemaailmse tuntuse raamatusarjaga „Esimene daamide detektiiviagentuur”. Seejarel puhendus ta ilukirjanduse kirjutamisele, mille tulemusena on ilmavalgust nainud ka sarjad „Scotland Street 44” ja „Corduroy Mansions”. Isabel Dalhousie juhtumitest on eesti keeles varem ilmunud «Puhapaevane filosoofiaklubi».

Krapsakas noid Winnie ja tema isepaine kass Wilbur on suured sobrad, kellega juhtub alatasa midagi kummalist. Selles raamatus ootavad sind neli poorast seiklust, milles kohtud nii roovitud kiisu kui ka muneva krokodilliga. Ikka sekka napuotsaga salaparast noiavarki