|
Elasid kord mees ja naine, kes ootasid oma esimest last. Nende majal oli vaike aken, millest paistis uhke aed, kus kasvasid koige kaunimad lilled ja urdid. Seda umbritses aga korge muur, millest keegi ei julgenud ule ronida, sest aed kuulus voimsale noiale, keda kogu maailm kartis. Uhel paeval istus naine akna all ja imetles aeda. Ta markas peenart, mida katsid koige kaunimad kellukad – rapuntslid, mis olid nii varsked ja rohelised, et naisel tekkis vastupandamatu isu neid suua. Ta isu kasvas iga paevaga, kuni noorik ei suutnud enam millestki muust moelda ja muutus kahvatuks ja onnetuks. Muinasjutuklassika |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.