Скачать книгу - 'n Tydreisigersgids vir Suid-Afrika in 2030

Полный вариант заголовка: «Naturgeschichtliche Reisen durch Nord-Afrika und West-Asien in den Jahren 1820 bis 1825 : Historischer Theil : mit Karten und Ansichten / Von Dr. Hemprich und Dr. C. G. Ehrenberg ; herausgegeben von Dr. Ehrenberg».

Kes kardab Aafrikat? Raamatu autor Anna-Maria Penu igatahes mitte! Tema teravast sulest on ilmunud jouline, uhiskonnakriitiline, ent samas ka tundlik ning emotsionaalne ilukirjanduslik teos, mis viib lugeja endaga kaasa rannakule Ugandasse – maale, kus lokkab vaesus ja poliitiline korruptsioon, kus tugevalt sissejuurdunud traditsioonid voivad varjutada kaine moistuse, kus uhiskondlik hukkamoist on kerge tulema ja kus keegi ei taha tegelikult teada, mida sellest koigest arvab uks valgenahaline naisterahvas, kes on toole tulnud kohalikku paevalehte.

Uhel paeval tuleb eesti mehel Juril Ugandas vabatahtlikku tood tehes mote avada selle pealinnas Kampalas kohvik, mis pakub tood kohalikele erivajadustega noortele. Muidu rahulikus ja sobralikus riigis on tootus uuratu ning puudega inimestel tooturule siseneda peaaegu voimatu. Moeldud-tehtud. Kogume Eestist annetustena kokku vajaliku raha ning mina lahen Ugandasse plaani ellu viima. Arengumaade probleeme saab meie meelest koige paremini lahendada inimestele voimalusi luues – andes neile onge, mitte lihtsalt kala.Pidevad hoiatused, et inimesi ei tohi usaldada, kohalike raske elu, narvekoditav liiklus ning mulle kulge kleebitud muzungu- ehk valge inimese staatus panevad linna eksinud voora kannatuse proovile. Peale harjumatu keskkonna ohustavad kohvikuprojekti onnestumist ka rahaprobleemid, piiratud aeg ning harilikud aririskid. Usna pea aga selgub, et oige suhtumisega on valismaalasel Kampalas asju ajada siiski voimalik ning positiivselt ja paindlikult lahenedes voib elu Ugandas olla loputu ullatusi tais seiklus, mida saadab kohalike rokkav naer ja stressivaba ellusuhtumine. Kuid kas sellest piisab, et eriline projekt ka edukalt kaima lukata?

Eesti sojalistest missioonidest ehk sellest, mida missioonidel tehakse, miks sinna minnakse, mida missioonisodur tunneb ja motleb, on raamatuid napilt. Enamik sodureid jatab oma loo raakimata. Sageli ei tea lahedasedki, millega ta kaugel kokku puutub, sest perekondi pigem saastetakse. Ja monest asjast ei saagi raakida, ei tohi. Kristo Palsi vahetu kogemus Eesti missioonilt Malisse jutustab ausa ja avameelse loo missioonide korraldusest, soduri sealsest igapaevast ja tema olemise alustalast – perekonnast ja lahedastest. Lugu on tsenseerimata ning ei pruugi monele meeldida. Kuid see-eest paneb see motlema, ja eriti hea, kui paneb motlema soduri, kel kavas missioonile minna. Raamat sobib lugemiseks kaitsevaelastele, nende pereliikmetele, tublidele inimestele, kes peavad plaani kandideerida missioonile, ajakirjanikele, opetajatele ja koigile neile, kes tahavad missioonidest ja seal viibivate inimeste eluolust rohkem teada.***Kristo Pals on kaitsevae allohvitser, kes alustas ajateenistust 1997. aastal ohutorjedivisjonis, kust ta 2002. aastal edutati kaitsevae peastaapi. Nii on ta seal uks staazikamaid staabiallohvitsere. Kristo on labinud Soome reservohvitseride kursuse ja USA sideohvitseri baaskursuse. Missioon Malis oli talle pigem juhuslik kui teadlik valik, selle eesmark oli kogeda uut ja avastada maailma. Kristo on aktiivne riigikaitseopetaja ning suurima riigikaitseopetust korraldava MTU Riigikaitse Rugement juht ja uks asutajaid. Kuid mehel on ka suur kirg ja hobi valjaspool sojavaelase elu – vanatehnika ja saunaskaimine. Teda voib seega tihti naha Ilmandu vanatehnika- ja saunaklubis saunabussis leili votmas voi vana Volgaga noorpaare soidutamas.