Скачать книгу - Boertjie - Derde en laste deel

Kasiraamat, mida on nimetatud ka lapsevanemate Piibliks ning mis annab juhiseid, kuidas suhelda oma teismelise lapsega, on suureparaseks lugemismaterjaliks mitte ainult lapsevanematele, vaid ka opetajatele, sotsiaaltootajatele ja koigile lastega kokkupuutuvatele isikutele. Ehkki oleme poliitiliselt vabad juba pikemat aega, naitab see raamat, kuidas olla vaba iseenda sees – kuidas austada ennast, oma perekonda ja kaasinimesi, suheldes nendega vabadele inimestele omasel vaarikal moel.

Artiklikogumik on esimene teos, mis sustemaatiliselt kirjeldab ja analuusib taasiseseisvusaja eesti lastekirjanduses toimunud protsesse.Raamatu kumme artiklit annavad ulevaate lastele moeldud ilukirjanduse pohiliikidest ja zanritest, aga ka aimekirjandusest ja ajakirjandusest. Lisades on esitatud Eesti lasteraamatutoodangu statistika ning lastekirjanduse auhindade ja voistluste loetelu. Pildimaterjal annab moningase ettekujutuse vaadeldava perioodi lasteraamatukujundusest ja -illustratsioonist.Kogumiku autorid on Eesti Lastekirjanduse Keskuse juures tegutseva lastekirjanduse uurijate tooruhma liikmed Krista Kumberg, Ilona Martson, Ave Mattheus, Mari Niitra ning tooruhma juht ja uhtlasi kogumiku peatoimetaja Jaanika Palm.

Vene klassiku Aleksandr Kuprini jutustus.

Humoorikas raamat aaremaalt parit lihtsast, idealistlikust ja rikkumatust maapoisist Toomas Tartanjanist, kes randab labi riigi pealinna onne otsima, kohates oma teel uskumatuid tegelasi, kellesuguseid on tanapaevalgi terve Eesti tais.

See luhiromaan on kull vormilt satiiriline, kuid jarelemoeldes tundub, et Vennad pole jubedamat teost kirjutanudki. Teataval maaralulmeklassik H. G. Wellsi «Maailmade sojast» inspireeritud raamatu tegevustoimub meie koduplaneedi uhes tundmatus riigis ja tundmatus linnas, millevallutavad marslased.Autorid lahkavad taas oma lemmikteemat – inimeseks olemist. Lugu mojubhirmutavalt aktuaalsena ning muutub iga aastaga uha aktuaalsemaks. Kasinimkonnal tervikuna saab olla eesmarki ja motet? Voi kas au, enesevaarikusja uhkus voivad laieneda uksikisikult tervele inimkonnale? Ja kasvaikekodanliku heaolu nimel voib koigest sellest loobuda? Ja kas me sellejarel jaame veel inimesteks?