Скачать книгу - Kokkusaamine mantliholma varjus

Rikka Turgi arimehe tutre prantsuse keele koduopetajaks maskeerunud Nadina Talbort peidab ennast Konstantinoopolis ega tea, kuidas Inglismaale tagasi paaseda. Bosporuse kaldal istudes paastab ta mehe, kes pogeneb ujudes venelaste eest. Mehe ara saatnud, saab Nadina varsti teada, et suurvesiir ihkab teda oma kolmandaks naiseks.

„Venemaa: valguses ja varjus“ annab ulevaate viimase kolmekumne aasta poordelistest sundmustest Venemaal. Moistmaks paremini tanaseid sundmusi, leiab lugeja viiteid poliitiliste traditsioonide kujunemisloole Venemaal.Autor Marko Mihkelson on Riigikogu liige, kes aastatel 1994-97 oli Postimehe Moskva korrespondent ning hiljem Balti Venemaa Uurimise Keskuse juht. Ta on raamatusse sulandanud oma vaatenurga Venemaa moistmiseks, kasutades selleks ka arvukaid intervjuusid naaberriigi elu mojutanud inimestega.Raamatule on kirjutanud eessona Vene dokumentalist Andrei Nekrassov, kelle filmograafia tuntumaid filme on Vene-Gruusia sojast raakiv “Vene oppetunnid”.

Toimetanud Maia Tammjarv Korrektuur Kai-Riin Meri Kujundanud Villu Koskaru Illustreerinud Sirly oder 184 lk Kirjastus Tanapaev Tuntud rezissoor leiab inspiratsiooni ootamatust kohast. Noormees kohtub tundmatu lihatootega. Kiiritusravi patsiendid vaatavad moodsat kunsti. Naine, kes armastab betooni ja kala. Hasti kavandatud enesetapul voivad olla soovimatud tagajarjed. Korteriuhistu muretseb kolbluse parast. Nende ja raamatu ulejaanud lugude uhendavaks elemendiks on pogusad voi juhuslikud kohtumised, millest voivad tekkida veidrad kogemused ja ullatavad tagajarjed. Osa lugudest on varem ilmunud Vikerkaares, Loomingus, Muurilehes ja kogumikus «Eesti novell». Tauno Vahter (snd 1978) ei ole enne avaldanud uhtegi raamatut.

Kas suutu noor lesknaine Mari Osborne voib toesti olla mortsukas ja kurikuulsa teeroovlitejougu Puhad Neitsid juht?Patuselt nagus Nick Falconer paneks oma elu selle nimel kaalule! Ta saadetakse Londonist uhte vaiksesse kulla, Peacock Oaki, et ta lahendaks oma noo Rashleigh’ morvaloo ja paljastaks selle naissoost Robin Hoodi. Kuid Nick ei oleks iialgi osanud oodata, et Mari voiks olla nii joovastavalt kaunis, nii hairivalt erutav. Otsustanud naise – tema ihu, hinge ja saladused – iga hinna eest enda omaks teha, asub Nick teda vorgutama kirega, mis suutab nad molemad. Kuid Maris peituvad palju sugavamad, sungemad saladused, kui Nick uldse ette kujutada oskab. Agedale vastupanule vaatamata ei suuda naine takistada oma keha mehe puudutuse jarele igatsemast…

Rootsi on Pohjala ja Balti piirkonna suurim riik ja endine suurvoim. Kuna suurriigi periood on Eestit koige rohkem mojutanud, siis on meile see tahk Rootsist ehk koige paremini tuntud. Tegelikult kestis suurvoimuaeg Rootsi poliitikas usna vahe aega ja parast seda oli ta kuni 20. sajandi alguseni mahajaanud vaene agraarmaa, kust eeskatt sel pohjusel randas valja 1,5 miljonit inimest. Kaesolevas raamatus puutakse Rootsist anda terviklikum pilt ja tutvustada muid olulisi tahke selle riigi elus. Autor puuab leida vastuseid kusimustele, miks Rootsi asepeaminister on oelnud, et Rootsi ei ole uldse rootslaste ules ehitatud, miks kulges reformatsioon seal esialgu nii raskelt, miks end gootide jareltulijaks pidav Gustav Adolf sekkus Euroopa ususotta voi kuidas Rootsi suutis Teises maailmasojas erinevalt teistest Pohjamaadest ainukesena sailitada neutraalsuse ja oskas tanu Wallenbergidele ajada asju nii sakslaste kui ka liitlastega. Raamatus vaadeldakse Rootsi majanduse ja kultuuri ulesehitamist ning heaoluuhiskonda joudmist, samuti paljusid sisse- ja valjarandeid ja nende moju. Raamatus on rohkelt varvikaid lugusid sundmustest ja inimestest, naiteks kuidas kuningast voib saada mereroovel, kuidas Kalle Blomkvisti prototuup soidab jalgrattaga Rootsist Hiinasse voi kuidas protestilaulja Joe Hill alias Joel Hagglund Ameerikas surma moistetakse. Autor Tonis Arnover on Tartu ulikooli noukogudeaegne kasvandik. Seal rootsi keelt oppinuna on ta 30 aastat tolkinud rootsi ja soomerootsi kirjandust ning tootanud palju aastaid majandusajakirjanikuna. Selline taust andiski julguse kokku panna kultuur, majandus ja ajalugu. Ja uldse, miks peaksid enamiku Euroopa riikide kultuuri- ja ajalooraamatute autorid olema inglased? Ei pea ju.