|
Kalamaja taassund algas sajandivahetuse paiku. Viimase viie aastaga on mere ja vanalinna vahele pugenud linnaosa kasvanud elanike arvult sama suureks kui kogu Haapsalu.Kalamaja on tegelikult alati olnud millegi poolest suurim, ehkki 2,1 km? suurune pindala seda aimata ei luba. Keskajal ja hiljemgi oli Kalamaja Tallinna suurim eeslinn. 1527. aastal oli Kalamajas 78 iseseisvat majapidamist, enamik majaperemehi elatus kalapuugist. Peale elumajade asus sel ajal seal ka suur hulk kortse, pohjuse selleks andis sadama lahedus.Kalamaja esimese kiire arenguperioodi katkestas alles 17. sajandi lopus puheknud Pohjasoda. Jarjekordselt levis kulutulena katk, mis havitas ka enamiku eeslinnade elanikest.Ent 18. sajandi lopuks oli Kalamaja juba tagasi elavamana kui kunagi varem, kujunedes populaarseks lobustuskohaks. Rajati hulk supelasutusi, kus tavalise kumbluse korval sai votta mudavanne. Eliitlinnajaoks nendel aastasadadel Kalamaja ei kujunenud, kuigi 19. sajandi teises pooles asus Kalamajas mitu suvemoisa – 1920. aastateks oli Kalamaja hoopis uks tahtsamaid Tallinna toostuspiirkondi.Kalamaja allakaik algas Noukogude aastatel ja 1980. aastatel peeti Kalamaja kodurajooniks, mille vana hoonestus tuleb suuremas osas lammutada.Ent Kalamaja ajalukku vaadates oli selge, et see linnaosa touseb visa jarjekindlusega tuhast. Tana on Kalamajas toeline kinnisvarabuum. Peamised arenduspiirkonnad on mere aares Kalaranna tanava aares ja Kotzebue tanava umbruses. Sinna tuleb lausa uus, Kalma nime kandev tanav.Kalamaja taastulemist ilmestab hasti uha uute populaarsete soogikohtade avamine. Aga ka uue elu ja ariidee leidnud Kalamaja vanad toostusalad. Nii see Kalamaja elab ja areneb, nagu ikka. Vana, aga endiselt alati noor. |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.