Скачать книгу - Kreeka muudid

Sarja kuues raamat on iidsete muutide maast Kreekast. Teemerannaku Olumpiasse, tutvume Artemise templi, Halikarnassose mausoleumi,Rhodose kolossi ja Ateena iidse Parthenoniga. Uudistame kunagist Apollonitemplit Delfis, kus tegutses jumalike tarkuste vahendaja oraakel Pythia japeatume Mukeene tsitadellis ning Epidaurose teatris. Uks fantastilisemaidpaiku Kreekas on Meteora, kus veel praegugi seisab ligi 400 meetri korgustesiledate kaljusammaste peal kuus ammust kloostrit.

Viisteist aastat tagasi, kui giidina toole asusin, oleks voinud reis Kreekasse jaada mulle elu viimaseks. Saatusel olid aga hullemad plaanid: ma pidin jaama Kreekasse kuudeks, siis aastateks ja oppima ara kohaliku keele. Kas kreeklased on toesti laisad ja vahetpidamata streikivad muiduleivasoojad? Aasta otsa lagipahe paistvat paikest nautivad ja veiniklaasi keerutavad logardid? Koige rohkem uleaisaloomisi sisaldavast mutoloogiast labi imbunud maailma parimad armastajad? Tode ei saanud ma teada enne, kui oppisin raakima matemaatilistest sumbolitest koosnevas keeles, saavutasin oodatud kulalise staatuse kreeka peres, suutsin naeratuse saatel asuda sooma grillitud kaheksajalga ja peale juua koharohtu meenutavat aniisiviina ouzo’t. Kusimusele, mis maa on Kreeka, oskan ma nuud vastata: „Tulge kaasa, mul kulub selle lahtiseletamiseks vaid nadal.”

Voluv ja sarmikas Elisabeth Candy siirdub Kreetale, imekaunile oitsvale saarele Egeuse meres, et seal puhata ning nagu kord ja kohus lobutseda. Saarel leiab ta aga selle, kellest on aastaid unistanud, ja midagi niisugust, mis poleks talle viirastunud ka koige kohutavamas unenaos, nimelt kirgliku armastuse ja… surmaohu. Ja tema puhkus lopeb hoopis teisiti, kui ta oleks osanud arvata.

Pohjala muudid jutustavad koledast paigast, kus talveood on pikad-pikad ja suvepaevad loputud, need on rahva muudid, kes ei usaldanud oma jumalaid taielikult ja kellele need jumalad taielikult isegi ei meeldinud, kuigi nad austasid ja kartsid neid.Nii paljud vanade pohjamaade lood on puudu, nii palju on teadmata. On vaid moned muudid, mis on joudnud meieni rahvalugude kujul, umberjutustatuna, luule voi proosa vormis. Ma puudsin jutustada neid muute ja lugusid umber nii tapselt, kui suutsin, ja nii huvitavalt, kui suutsin. Ma loodan, et olen jutustanud need umber ausalt, kuid nende jutustamises oli ikkagi roomu ja loovust.Just seda roomu muudid pakuvadki. Tore on neid ise jutustada – ja seda soovitangi ma teil, kes te seda loete, soojalt teha. Lugege jutte selles raamatus, tehke need enda omaks ning monel pimedal ja jaisel talveohtul voi suveool, kui paike ei taha kuidagi loojuda, jutustage sopradele, mis juhtus, kui varastati Thori vasar, voi kuidas Odin sai jumalate valdusse luulemodu.– Neil Gaiman

Mees sai teada, et naine on tema lapse ema – jarelikult peab naisest saama tema pruut! Maribel oli olnud habelik neitsi, kuni veetis uhe kireoo nagusa Leonidas Pallisega. Naine oli kindel, et meest ei ajendanud selleks mitte iha tema jarele, vaid mees oli otsinud lihtsalt lohutust. Kuid Leonidas ei teadnud, et… Maribel jai temast rasedaks. Nuud tahab Leonidas seda, mis talle kuulub: oma vaikest poega ja Maribeli, kes oleks tema jaoks olemas iga kell. Kuid ainus viis Leonidase jaoks seda saavutada on…. naisega abielluda!