Скачать книгу - Suvenemine. Edule keskendumine hajusas maailmas

Teise maailmasoja jarel vajus Euroopa kaosesse. Maad olid laastatud, terved linnad maatasa tehtud ja ule 35 miljoni inimese tapetud. Suuremas osas Euroopast olid institutsioonid, mida peame tanapaeval enesestmoistetavateks – politsei, ajakirjandus, transport, omavalitsused ja riigi valitsus – kas taiesti puudu voi end lootusetult kompromiteerinud. Kuritegevus kasvas taevakorgusse, majandused varisesid kokku ning Euroopa inimesed vaevlesid naljahada piiril. Sojajargseid aastaid kasitlevas labimurdelises uurimuses kirjeldab Keith Lowe kontinenti, kus endiselt maratseb vagivald, kus suured rahvaruhmad pole veel leppinud tosiasjaga, et soda on loppenud. Ta visandab pildi konflikti paranduseks olnud vaardunud moraalist ja kustutamatust kattemaksuihast. Ta kirjeldab etnilisi puhastusi ja kodusodasid, mis poorasid pea peale tavaliste inimeste elu Laanemerest Vahemereni, ning uue maailmakorra loomist, mis toi vapustatud kontinendile viimaks stabiilsuse. Nagu Lowe naitab, eksisteerisid need teemad kogu Euroopas – nii idas kui ka laanes. Kaheksas keeles originaaldokumentidel, intervjuudel ja teaduskirjandusel pohinev „Metsik manner“ on aken pogusasse kaootilisse perioodi Teise maailmasoja lopu ja kulma soja alguse vahel. See on antud perioodi ajaloo esimene ulatuslik kasitlus. Keith Lowe on tootanud enam kui kumme aastat ajalooteoste kirjastajana, kuid nuud puhendunud taielikult kirjutamisele ja ajaloouurimisele. Ta on Teise maailmasoja tunnustatud autoriteet, kes esineb sageli televisioonis ja raadios nii Suurbritannias kui ka Ameerika Uhendriikides. Lowe? sulest on ilmunud kriitikute tunnustuse palvinud teos „Inferno: The Devastation of Hamburg, 1943“.

Psuhholoog ja ajakirjanik Daniel Goleman on ule 20 aasta otsinud inimteadmiste piirimailt seda, mis voiks olla uus, ullatav ja oluline. «Keskendumises» kasitleb ta tahelepanu selle koigis aspektides, tuues rambivalgusse selle kaua alahinnatud ja vahe uuritud vaimuomaduse, mille tahtsus inimeste elude kujunemises on suurem kui esmapilgul arvata voiks. Daniel Goleman on endine New York Timesi teadusajakirjanik. Ta on kirjutanud kumme raamatut ja peab sageli loenguid professionaalsetele organisatsioonidele, aritegelastele ja eri ulikoolide tudengitele. Ta oli Yale’i ulikooli laste uurimiskeskuse akadeemilise, sotsiaalse ja emotsionaalse oppe tooruhma kaasasutaja (praegu asub see keskus Illinois’ ulikoolis Chicagos). Tema sulest voi osalusel on eesti keeles varem ilmunud raamatud «Emotsionaalne intelligentsus», «Too emotsionaalse intelligentsusega», «Havitavad emotsioonid», «Tervendavad emotsioonid», «Loomulik juhtimine» ja «Sotsiaalne intelligentsus».

14. dalai-laama Tenzin Gyatso (snd 1935) on aastate jooksul avaldanud rea raamatud. „Headuse vael“ ilmub dalai-laama 80. sunnipaevaks ning on valminud koostoos tema sobra Daniel Golemaniga, kelle varasematest raamatutest on eesti keeles ilmunud mh „Emotsionaalne intelligentsus“ ning „Keskendumine“. Kaesolevas raamatus selgitab dalai-laama, kuidas voib igauks meist kaasa aidata sellele, et maailm oleks elamiseks parem paik. See ei ole budismiopik, vaid visionaari ettekujutus tuleviku maailmast. Dalai-laama selgitab oma pohimotteid ja vaateid elule, siin on tosielust voetud lugusid inimestest, kes on uritanud midagi muuta ja toestust uue motteviisi toimimisest.

Knut kohtab inimtuhjas bussipeatuses Simonat. Nonda algab unenaoline ja helge linnaromaan meestest, naistest ja kummalistest tunnetest. Mooda ei paase ka filosoofiast, psuhhiaatriast, bussipeatuse pingist ja sellest, kuidas ehitatakse lohkudes. Aga eelkoige on lugu siiski linnast, mis hingab miljonite elanike rutmis ja varjab saladust – labi raugete paevade, rahutute oode ja pikkade aastaaegade. Lugeja otsustada jaab, kas tegu on utoopia voi pigem dustoopiaga. Kristjan Loorits opib Helsingi Ulikoolis teoreetilise filosoofia doktorantuuris, tema uurimisteemadeks kaasaegne vaimufilosoofia ja naturalistlik metafuusika. Noore omanaolise autori esikromaan „Literistid ehk Patrik Laurise kummaline elu“ ilmus 2012. aastal.

Kahe noore kirgliku ollesobrast sotlase asutatud BrewDogi pruulikoda on kaivitanud kasitooollerevolutsiooni, kirjutanud end rekordiraamatutesse ja loonud taiesti uue viisi ari teha. Raamatusse „Aripunkarid ollemaailmas“ villib BrewDogi kaasasutaja James Watt oma edu kvintessentsi. Alates rahandustarkustest (jahi iga senti) kuni turunduseni (su ari veab kampaania, mitte toode) – siit leiad anarhistliku, asendamatu juhendi, kuidas enda kehtestatud tingimustel edu saavutada. James Watt asutas koos oma sobra Martin Dickiega BrewDogi 2007. aastal uhes Kirde-Sotimaa toostuspargi angaaris, mestis oli ka uks koer. Praeguseks annab ettevote tood enam kui viiesajale inimesele. BrewDogi kasitooollesid imporditakse rohkem kui viiekumnesse riiki ule maailma. James Watt on korduvalt valitud aasta edukaimaks ettevotjaks.