Скачать книгу - Venna Hastings

Teine raamat kolmikteosest. Juhusliku taksojuhi elu paastes keerab Lorie Jones oma elus ootamatult uue lehekulje. Jargnevad aastad on kui ekstreemsport – tais kiindumust, armuseiklusi ja eluohtlikke hetki. Julm tanavaelu koondab kummekond noort inimest, et labi raskuste teine-teist toetada, armastada ja monikord ka vihata. Seda koike vaid selleks, et umbritsevas kaoses ellu jaada.Autorist:E. Nesseli looming ja maailm eristub paljude loojate loomingust ja kirjutusmeetodist. Tema sulg voolab kui jogi oma loomulikus sangis. Zanriks on kriminaal- ja ponevusromaan. Autori looming on ukseks ja valjapaasuks argimotetest voi -igavusest neile, kes lasevad ennast «joevoolust» kaasa haarata. Tema teoste vaartus on autori labitunnetatud sonade harmoonias.Eerika Nessel on sundinud 1976.a. Laanemaal. Armastab loodust ja loomi. Elab koos kumneaastase tutrega Alice'iga, kes ka armastab loodust ja loomi, eriti aga karnkonnasid.

Alguparast Eesti ulmet avaldava Taheaja almanahhisarja 12. koites on esindatud nii kodumaise ulme tuntud tegijate – Siim Veskimehe ja Maniakkide Tanava – uudislooming kui ka uute autorite – Manfred Kalmsteni ja Helena Alexandra Altroffi – esimesed suleproovid. Lisaks avaldame traagiliselt hukkunud kultusautori Lew R. Bergi (1968–2005) jarelejaanud paberite hulgast leitud luhiromaani.Temaatiliselt on uues Taheajas enim esindatud teadusliku fantastika kosmoseulme alaliiki kuuluvad teosed, kuid lisaks on nende kaante vahel ajarannuulmet, postapokaluptilisi maailmu ja veel palju muudki.Kogumiku lood:Lew R. Berg: «Musta Roosi vennaskond»Siim Veskimees: «Asteriuse kodutee»Maniakkide Tanav: «Au ei olegi vaja» («Saladusliku tsaari» jarg)Manfred Kalmsten: «Pogeneda Rottidelinnast»Helena Alexandra Altroff: «Defectis»Catherine Asaro: «Virmalised neljal haalel», tolkinud Iris-Barbara JeletskiRaul Sulbi lugu Jules Verne'ist, «150 aastat „Erakordseid reise“» Raamat on ilmunud Eesti Kultuurkapitali toetusel.

Fjodor Dostojevski viimaseks jaanud romaani „VennadKaramazovid” (1880) keskseks teemaks on isade edasielamine oma poegades.Tegevustik keerleb provintsiaadlike Karamazovite perekonna umber. FjodorKaramazov kehastab koike negatiivset: ta on liiderlik, toores ja salakaval.Neidsamu jooni kannab endas ka vanim poeg Dimitri, ent alatuse korval on tasuuteline ka taielikuks eneseohverduseks. Poeg Ivan on toe eest voitleja, kesusub, et tee headuse juurde kaib jumala salgamise kaudu. Ka noorim poeg Aljosaunistab headusest, ent tema meelest tuleneb see religiooni ja andestamiseuhendusest. Need maailmavaated porkuvad tegelikkusega, kui vana Karamazovisohilaps, perekonna teener Smerdjakov viib kohutaval ja ootamatul moel elluIvani idee oilsast massust. Vendade elu ja ideed poimuvad lahendamatutevastuolude puntraks.„Vennad Karamazovid” on justkui tihendatud kokkuvote koigist ideedest,millega kirjanik oma loomingus tegeles. Labivateks teemadeks on karistus jalunastus, ohjeldamatu kirg ja kolvatus, usk, vabadus ja armastus. Romaani uuetolke eesti keelde on teinud kogenud ja tunnustatud tolkija Virve Krimm(1938), kes on eestindanud Tolstoi, Turgenevi jpt vene klassikute, nagu kaDostojevski teoseid. Romaan „Vennad Karamazovid” ilmub kahes koites.

New York Timesi menukirjanik Nora Roberts tutvustab teile Montgomery vendasid Beckettit, Ryderit ja Owenit, kes aratavad oma kodulinnas elule odusa voorastemaja. Ryder on vendadest koige raskema iseloomuga: valiselt on ta akiline, kuid sisimas hell. Ta on pahur ega seltsi eriti teistega, kuid kui ta tooriistavoo puusale kinnitab, ei suuda ukski naine ta seksikale konnakule vastu panna. Valja arvatud – pealtnaha – Hope Beaumont, ta oma voorastemaja juhataja…

Romaani tegelasteks on veidravoitu vanaharrad, tippteadlased, kes on pensionieaks kolinud maalilisse vaikelinna ja jatkavad seal fanaatilise innuga oma elutoo taiustamist. Tegu on katkubakteritesse armunud bakterioloogiga, foneetikuga, kes komponeerib uusi, olematuid vokaale, medievistiga, kes teab koike soola ajaloost ja on veendunud, et eksisteerib korrelatsioon soolahindade ja maailmaajaloo vahel, ning numismaatiku, harra Andreas Berend von Uexkulliga, kes on vageva mundikogu omanik, kolinud esiisade maale elama ning votnud Eesti kodakondsuse. Seltskond, keda varvistab kohalik poluglotist luuletaja-surrealist, kujutabki endast oma sarkastilisest maailmanagemisest johtuvalt teatud vaba vaimu vennaskonda – vennaskonda, kelle ule muiatakse, kuid keda siiski ka respekteeritakse. Vennaskonda tabab aga suur oht – neid (nad elavad naabriti) tahetakse oma vanadest armsatest kodudest umber kolida, kuna territooriumile kavatsetakse ehitada uus tornjas hotell, kasiino, massaazikabineti ja muuga. Romaanis kogetakse elutute “asjade massu” inimkonna vastu ja tutvustatakse valjasuremisohus oleva kurnimangu reegleid ning muudki.