|
See lugu on nahtud labi kolme oe-venna (10, 13 ja 15 a) silmade. Maal, Eestis, Tallinnas on nad pogenikud ja loo alguses lahkuvad siit – uhte teise maailma. Nende peres on taiskasvanutel erilised voimed ja neilgi on lootust sellisteks saada. Neid kutsutakse noidadeks.See ei ole tuupiline fantaasiasaaga, kus korgest soost ja ulivoimetega juveniil kogu maailmale ara teeb. Selles loos ei ole lihtsaid probleeme ja vastuseid. Peategelastel ei tule koik mangeldes valja ja loo lopus on nad peamiselt natuke vanemad, tosisemad ja mone kogemuse vorra rikkamad. See on lugu inimeseks olemisest, kui sul on mingid haruldased voimed. See on lugu valikutest ja vastutuseks, mis eriliseks olemisega kaasas kaib.Thor Peterson on pseudonuum. Autor ei ole algaja, ta on kirjutanud paris palju ja mitte ainult ilukirjandust. Ta hakkas kirjutama seda lugu oma tutrele, kui too oli 12. Tutar on vahepeal 24 saanud. Lahedased ei tahtnud mitte rahul olla sellega, et juba tehtu igaveseks sahtlisse jaab, sest sellest saab paljudele kordamineva romaani. Autori eesmark pole kunagi olnud mingi mustifikatsioon autori isikuga, ta soovib vaid, et seda loetaks puhtalt lehelt ja lugemist ei segaks tema senise loominguga seotud ootused. |