Скачать книгу - Das Kleid des Witwers

Natalie Meg Evansi esikromaan „Kleidivaras“ viib lugeja 1930. aastate Pariisi korgmoeloojate armutusse maailma. Romaani peategelaseks on terane ja hakkaja Alix Gower, kelle unistuseks on saada sama edukaks moeloojaks nagu Coco Chanel. Alixil on imetlusvaarne anne: ta suudab kopeerida ukskoik milliseid korgmoe kavandeid, olles neile uksnes pogusa pilgu heitnud. Tanu sellele oskusele saab ta tood uhes Pariisi edukaimas moemajas. Peatselt tommatakse ta aga korgmoetoostuse varjatud petuskeemide ragastikku. Samal ajal vaevavad Alixit vastuseta jaanud kusimused oma perekonnaloo kohta. Kuidas suri tema vanaisa, kes on tema toeline isa ja kes on salaparane valjapressija, kes mineviku arvelt rikastuda puuab? Kui Alix kohtub sumpaatse inglise sojareporteri Verrian Havilandiga ja minevikusaladused hakkavad tasapisi ilmsiks tulema, taipab ta, et piisab vahimastki vaarsammust – voi vale inimese usaldamisest – ja tema elu voib omblustest lahti kariseda. Tegelaste kaigud viivad lugeja ka Alsace’i piirkonda, Hispaania kodusoja sundmuste keerisesse ja Teise maailmasoja alguse meeleoludesse. Briti kirjanikul Natalie Meg Evansil on selja taga seikluslik noorus. 1970. aastate lopus Kesk-Inglismaa kunstikolledzis oppides otsustas ta uhel hetkel kooli pooleli jatta ja Londonisse soita lootuses, et ehk onnestub tal mones vaiketeatris naitlejana karjaari teha. Ta tegeles viis aastat naitlemise ning naidendite ja sketside kirjutamisega, kuni sellest suhtekorraldustoo kasuks loobus. Praegu on tema pohitegevuseks kirjutamine. Ta elab koos abikaasaga maamajas Pohja-Suffolkis, kus nad peavad hobuseid ja koeri.

Ulmekirjanduse sunni- ja arengulugu on sama ponev kui ulme ise. Vanad pulpajakirjad, kadunud maailmad oma dinosauruste platoodega, Tarzan ja inimahvid, Jules Verne’i majesteetlikud leiutised, aurupungi mehaanilised tehisinimesed, ajareisid ja Asum, tulevikuseks ja Veenuse dzunglid, barbar Conan ja Robert E. Howardi mustiliselt realistlikud fantaasiamaailmad, tulevikku ette nagev ulme, Isaac Asimov, Poul Anderson, Ray Bradbury, Philip K. Dick, Michael Moorcock, George R. R. Martin, Jack McDevitt, Alastair Reynolds, Clifford D. Simak ja John Wyndham ning teised meil pohjusega armastatud ulmekirjanikud – koik see moodustab omamoodi kaleidoskoopilise pildi ulmekirjanduse ajaloost, kaardistatud volumaailma, mis oma kirjususes loob neist kaleidoskoobikildudest siiski tervikpildi kogu ulme ajaloost, alates H. G. Wellsist ja E. R. Burroughsist kuni Robert A. Heinleini ja Arthur C. Clarke’ini. Raul Sulbi (1977) on lopetanud Hugo Treffneri Gumnaasiumi, oppinud Tartu Ulikoolis ajalugu ning tootanud aastaid ajakirjanikuna Sirbis ja Postimehes. Ta oli 1995. aastal Eesti Ulmeuhingu asutaja ja esimene president ning aitas 1998. aastal kaima lukata veebiajakirja Algernon, ulmehuviliste aastakokkutulekuid Estcon ning Eesti ulme aastaauhindade Stalker valjaandmist. Kirjastuses Fantaasia ilmuvad tema koostatud sarjad Orpheuse Raamatukogu, Taheaeg, Hirmu ja ouduse jutud ning Robert Silverbergi valitud teosed. Sulbi on koostanud ja toimetanud kumneid Eesti ja valismaiste autorite ulmeraamatuid: romaane, autorikogusid ja antoloogiaid. Ta on populaarse ajalooulevaate «Troonide mang: Rooside sojad Yorkide ja Lancasterite vahel 1455–1487» autor (Viiking 2016).