Скачать книгу - Minu lugu. Petter Northug

Pym Petterson on 11 aastat vana, tal on isa ja ema ja kaksikutest ode-venda Sigmund ja Sanna. Pym (mis kummaline nimi!) tunneb huvi veidrate faktide vastu, temaga juhtub alati midagi, ja tema seltsis ei hakka kunagi igav. Tuntud Norra kirjaniku Heidi Linde humoorika raamatusarja esimeses osas saab Pym ulesandeks kirjutada toestisundinud loo oma perekonnast. Kuid Pymil ei tule uhtegi head motet pahe. Sest tema perekond on ju nii…APARDUNUD!

Selles raamatus heidame pilgu meie tuulistel randadel, saartel-laidudel ja kiviklibuste poolsaarekaelte tipus korguvatele tahtsamatele tuletornidele, nende meremarkide omanaolisusele, ajaloole, pisut ka uhiskondlikele oludele, mis on tinginud nende tuletornide pustitamise, tookorras hoidmise-sailitamise voi havingu. Ajalookasitlusega koos pakutav kultuuritaust peaks aitama lugejal paremini moista aega, kuhu meresoiduohutust tagavate tuletornide ja nendega seotud inimsaatuste kirev maailm kunagi kuulus. Koik tuletornidega seonduv on ainulaadne ja koitev, rikas ning mitmekesine. Kaesolev raamat pole loplik kasitlus meie tuletornide markimisvaarselt pikast arenguloost, vaid tagasivaade aegade taha arhiiviurikute, malestuste-meenutuste ja haruldaste fotode kaudu.NB! Raamat on epub3-formaadis ja avaneb ainult seadmete ja tarkvaraga, mis toetavad epub3-spetsifikatsiooni (nt i-Books rakendus, Azardi, Readium jne). Selle raamatu arvutis lugemiseks soovitame kasutada naiteks Google Chrome’i brauseri tasuta rakendust Readium: http://readium.org/

"Tosielulistel sundmustel pohinevas raamatus kirjeldab Anita Moorjani, kuidas tema keha hakkas parast neli aastat kestnud voitlust vahiga kurnatult ules utlema. Pahaloomuline haigus oli vallutanud kogu organismi. Samal ajal kui Anita elunditalitlus lakkas, joudis naine erakordsesse surmalahedasse seisundisse, milles moistis enda toelist vaartust ja oma haiguse tegelikku pohjust. Uuesti teadvusele tulles avastas Anita, et tema tervislik seisund oli hakanud kiiresti paranema, ning paari nadala parast kirjutati ta haiglast valja… ja tema kehas polnud enam jalgegi vahist!Anita meenutab raamatus oma Hongkongis veedetud lapsepolve, valjakutseid karjaari rajamisel ja oma toelise armastuse leidmist; samuti seda, kuidas ta joudis lopuks haiglavoodisse, kus trotsis koiki meditsiinialaseid teadmisi. Traditsioonilisest hindu perest parit Anita oli tudrukupolves sageli kultuuriliste ja usuliste tavade pillutada. Tanu teispoolsuses kogetule joudis naine aratundmiseni, et temas endas on vagi tervenemiseks… ja et universum katkeb selliseid imesid, mida ta poleks iial osanud ettegi kujutada. Raamatus „Minu imelise tervenemise lugu"« jutustab Anita avameelselt sellest, mida ta oppis oma haiguse, tervenemise, hirmude, armastuse ja igas inimeses leiduva vorratu olevuse kohta. Enne vahidiagnoosi tootas ANITA MOORJANI aastaid arimaailmas. Tema imeparane ja liigutav surmalahedane kogemus muutis taielikult naise ellusuhtumist. Tema praegust tood mojutab teispoolsuses leitud moistmise sugavus.www.anitamoorjani.com»

Jaak Juske viies lastele moeldud ajalooraamat “Salaparase Venemaa lugu” viib meie naaberriiki, mille kohta kuuleme pidevalt uudiseid, kuidas see jalle monda oma naaberriiki ahvardanud voi lausa runnanud on. Suured riigid on ajaloos ikka tahtnud veel suuremad olla, oma naabreid kimbutanud ja vallutussodu pidanud. Venemaa on alati soovinud laieneda. Eesti ja eestlased on nende sodade tottu vaga palju kannatanud. Aga suhted suure naabriga ei ole alati tuld ja tapetuid tahendanud. Venemaa kunagine uhke pealinn Peterburi asub Eestile niivord lahedal, et selles suurlinnas on tood ja leiba leidnud aegade jooksul kumned tuhanded eestlased. Nii et naabreid tuleb tunda ja vaiksema osapoolena ajaloost oppida, kuidas suure naabri korval ellu jaada. Kuri ja halb ei saa olla kunagi terve rahvas, vaid ainult selle juhid. Ka venelased ise on pidanud ajaloos oma valitsejate tottu vaga palju kannatama. Suurel maal ja rahval on raakida eriti palju ponevaid lugusid.Alustame rannakut salaparase Venemaa ajalooradadel. Ees ootavad uliponevad unejutud.