Скачать книгу - Jooks elu eest

Alexandra Heminsley lootused olid suured: ta tahtis sportlase tuharaid, supermodelli pihta ja gaselli kiirust. Parast spordiklubidele allajaamist ja joogast tudinemist otsustas ta jooksma hakata.Tema esimene katse ei loppenud hasti.Kuus aastat hiljem oli ta aga kahel mandril jooksnud kokku viis maratoni.Heminsley isa utleb, et maratoni joostakse nii pea kui jalgadega. Niisiis pole see raamat ainult jooksmisest.Voib oelda, et see on raamat ambitsioonidest (jah, ka vihmasel puhapaevahommikul voodist valja ronida on ambitsioonikas), suhtlemisest (kaasa arvatud sellest, kuidas mojub spordipoes uleolev teenindaja), samuti kehast (tissid ei pea varisema, kui sa jooksed). Kuid see on raamat ka sellest, mis tunne on avastada, et suudad enamat, kui eales oled voimalikuks pidanud.Kas tahad tosiselt treenima hakata voi motled kas voi bussile joosta – „Kuidas minust sai jooksja” on lobus, aus ja emotsionaalne raamat koigile, kes (parast ulemaaraseid ohtuseid veine ja kropse) motlevad, et nad voiksid, lihtsalt voiksid proovida … joosta.***„Seda raamatut on vaga lihtne lugeda. Autor otsib ja leiab ennast oma teekonnal spordimaailma, alustades taiesti nullist. Moni tema hetk voi kogemus pani meid motlema ajale, kui ise treenima hakkasime. Soovitame raamatut lugeda inimestel, kes pole mingil pohjusel jooksmisega alustanud, aga plaanivad seda. See on hea inspiratsioon, sport on koigile!”Kolmikoed Leila, Liina ja Lily Luik, maratonijooksjadhttp://luiged.blogspot.com.ee/https://www.facebook.com/ TrioToRio/„See lugu on naisest, nagu sina ja mina, kes soandas proovida.”Kertu Jukkum„Elujaatav, vabastav, lobus.”Jojo Moyes, raamatute „Mina enne sind” ja „Parast sind” autor„See peaks inspireerima ka koige puhendunumat diivanisoojendajat tosse jalga tombama ja uut maailma avastama.”ajalehe Daily Mail lugemissoovitus„Raamat on kui lugu sellest, kuidas Bridget Jones otsustab jooksma hakata – see on tavalise naise teekond jooksumaailma.”Diann Daniel, Runner’s World (www.runnersworld.com)

Kui 16-aastane Thomas liftis arkab, maletab ta vaid oma eesnime. Aga ta pole uksi. Kui lifti uksed avanevad, leiab Thomas end suurel kiviseintega umbritsetud valjakul teiste poisse seas. Just nagu Thomas, ei maleta ka valujad (nii nad ennast kutsuvad), miks voi kuidas nad sinna sattusid. Koik, mida nad teavad, on see, et igal hommikul avanevad neid umbritseva laburindi kivist uksed. Ja igal ool need sulguvad. Keegi ei taha parast pimeduse tulekut laburinti loksu jaada. James Dashneri romaani jargi valmib 2014. aasta sugisel 20th Century Fox’is samanimeline film (rezissoor Wes Ball).

MOOLOK on votnud Thomaselt koik: tema elu, malestused ja nuud ka ainsad sobrad – valujad. Aga viimaks ometi on koik labi. Katsed on lopetatud. On jaanud vaid viimane test. Thomas sai jagu laburindist. Elas ule Polenu. Ta riskiks soprade paastmise nimel koigega. Valede aeg on umber, tode saab olema hirmuaratav. Tode voib olla see, mis koigele lopu teeb. Kas keegi jaab ellu? Surma ravim“ on jarg James Dashneri romaanidele „Laburindijooksja“ ja „Polenu katsed“ (molemad on eesti keeles ilmunud 2014. aastal).

„Hing pole pelgalt arukas, hing on tark.“Inimene, kes votab kuulda oma hinge haalt, puhkeb oide.Tommy Hellsten kusib, kas tunneme ara hinge kutse ja omaenda ainukordsuse. Kas suudame peatuda ja seista silmitsi nuudishetkes avaneva ajatusega?Meie hing on toeline aare. Luba kusimatagi tuletab see karjane meile meelde, mis on ehe ja oige just meie jaoks, ka siis, kui me ise valiksime hoopis kergema ja otsema tee.Hing tahab meiega kaasas kaia, olla elu keskpunktis. Esmalt ta sosistab, aga kui seda ei kuulda, veeretab ta meie teele tokkeid ja nurjaminekuid, et avaksime silmad. Hing julgustab meid elama taiel rinnal jarjest toelisemat elu.

Inglise kirjanik ja ajaloolane Helen Rappaport tutvustab lugejale ponevat kusimust, mis on juba sadakond aastat ajaloo- ja poliitikahuvilistele palju peamurdmist pohjustanud: miks ei onnestunud tsiviliseeritud maailmal paasta Vene viimast keisriperekonda bolsevike haardest, mis viis lopuks Romanovite julma morvamiseni 1918. aasta juulis Jekaterinburgis. Raamatus kirjeldatakse poimuvate ja porkuvate taotluste ning soovide ragastikku, mille tulemusel sundmused fataalse jarjekindlusega onnetu lopplahenduse suunas arenesid, ilma et oleks voimalik uheselt osutada inimesele voi inimestele, keda selles suudistada. Suu, kui sellest uldse raakida, jaotub vaga paljude vahel. Oma osa on ohvritelgi, valja arvatud lapsed, kelle surm rohub tuhandeid sudametunnistusi tanini. Rohkete ajalooliste uksikasjade koostoimes avaneb lugeja ees peaaegu panoraamne pilt murdelisel ajalooperioodil tegutsevate inimeste voimaluste piiridest. Pealtnaha lihtsad otsused ja teod osutuvad lahemal vaatlusel voimatuiks voi utoopilisteks, suurt voimu omavad inimesed aga on arvukate asjaoludega kasist-jalust seotud, mis jatab neile oma tahtmise elluviimiseks vahe voimalusi, kui uldse.E-raamat ei sisalda fotosid.