Скачать книгу - akerdunud maa. Sari "Orpheuse Raamatukogu

"M. R. Jamesi ja William Hope Hodgsoni korval tahtsaima 20. sajandi alguse inglise ouduskirjaniku E. F. Bensoni (1867–1940) tondijuttude paremikust leiab lugeja nii klassikalisi maamoisate viirastuvaid asukaid, kelle hingel traagiline veresuu rahuneda ei luba, roskete surnuaedade kodunevaid kooljaid, satanistlikke rituaale oovastava atmosfaariga salajastes lossikambrites, iidsete kultuspaikade sajandite taha ulatuvat raudset haaret, kohutavaid limaseid hiidsuuri olendeid, Egiptuse muumiate needust, Alpide korgmaestikes elunevaid jalke poolinimesi-poolahve, esoteerilisi rituaale, aga ka viirastuvaid ammusurnud lapsi kaugest ja onnelikust minevikust.E. F. Bensoni tondijutte iseloomustab psuhholoogiline usutavus, peene ja tundliku pintsliga valja joonistatud karakterid, angistav ja unenaoline atmosfaar, midagi varjamata edasi antud ja hasti visualiseeritud oudused ning kirjaniku enda keerukale ja puritaanlikule lapsepolvekodule viitavad painajalikud lapstegelased."

Valleby raamatukogust kaob vaartuslikke raamatuid. Kuidas see ometi voimalik on, kui niisama, raamat poues, ei ole voimalik raamatukogust valja hiilida –koik need hinnalised raamatud peaksid hairesusteemi otsemaid undama?Lasse ja Maia on hammingus, politseiulemast raakimata. Kes on see, kes raamatuid pihta paneb? Ega ometi…

Keerulise saatusega ulmeromaan, esmakordselt tervikuna eesti keeles! AmetnikCandide satub parast helikopterionnetust Metsa. Ta jaab elama metsakulla,unistades tagasi Linna minekust. Metsas aga valitsevad «sobratarid», keskoolnute abil kulaelanikke havitavad. Ametnik Perets elab Linnas, olles jubakaua unistanud Metsa minekust. Lopuks lopeb tal luba kohale jaada, kuidtalle ei anta luba lahkuda…

Aastavanune laps satub uksinda voorale planeedile. Kuid jaab sellest hoolimata ellu. Kui ta hiljem, kolmeteistaastaselt leitakse, pakub ta leidjatele palju peamurdmist – ta oskab asju, mida inimesed ei oska, kaitub viisil, mis inimestest erineb. Ta esimene soov on see, et inimesed kiiresti lahkuksid.Sedapuhku pole Strugatskitel koige tahtsamaks mitte uhiskond, vaid eelkoige inimene. On tore, kui inimene motleb teaduslikele avastustele ja inimkonna tulevikule ja voitleb selle eest – aga kui panna sinna korvale uks rikutud lapsepolv? Kumb on tahtsam?Tsitaat teosest: «Juba viiskummend tuhat aastat uritame me aru saada, mis me oleme, kuid seestpoolt vaadates seda probleemi ei lahenda, nagu ei ole voimalik iseennast juukseidpidi ules tosta. Tarvis on ennast korvalt vaadata, vooraste, taiesti vooraste silmadega…» Just seda teevad siin ka Strugatskid – vaatavad inimest vooraste silmadega.

USA Neitsisaarte episkopaalkiriku ulemdiakon Henry St. Clair Whitehead (1882–1932) on M. R. Jamesi ja H. P. Lovecrafti korval uks tahtsamaid 20. sajandi alguse ouduskirjanikke. Just tema lisas zanri kaanonisse Kariibi mere saarte lummava ja noidusliku miljoo, Aafrikast neegerorjadega kaasa toodud Guinea Suure Mao kultuse voodoo, zombid jmt. Ouduskirjanduse spetsialist Silver Sara on nende kaante vahele valja valinud kumme Whiteheadi koige eriskummalisemat ning oovatekitavamat jutustust ja luhijuttu, milles kohtame tillukesi saatanlikke olendeid-inimkasvajaid, mustanahaliste kummalisi usutalitusi ja -kombeid, vanale meremaalile vangistatud piinlevat piraati, neegernoia kaest kohutava needuse kaela saavat orjalaeva kaptenit, aga naiteks ka Uus-Inglismaa taiesti lovecraftilikus kolkakulas lapsi roovivaid guule. Whiteheadi moju moodsale oudusele on raske ule hinnata, kuid erinevalt nii paljudest jaljendustest ja tootlustest, kirjeldas ta Kariibi mere saarte folkloori ja voodoo-praktikaid, mida oli pohjalikult tundma oppinud, suure respekti ja moistmisega, justkui oleks see midagi, mis voib pariseltki tema kristliku maailma korval eksisteerida. Kirjaniku tekstides just nii ongi: Laane-India saarte koloniaalkultuuri, harrastemajade ja kirikute anglikaani, katoliku ja luterliku maailma korval eksisteerib nende saarte polismetsades ja dzunglite sudames hoopis teistsugune, Laane-Aafrikast parit kultuur ja religioon oma oovastavate ja joledate kommetega, millest valgel mehel oleks targem eemale hoida. Uks on igatahes kindel – Henry S. Whiteheadist osavamat miljoomeistrit ning autentse Laane-India atmosfaari edasiandjat on voimatu leida.