Скачать книгу - Kadunud vaike tudruk

Gallagheri Akadeemia vaidab end olevat tutarlastekooli geeniustele. Tegelikkuses tahendab selles koolis kehaline kasvatus suvenemist voitluskunstide peenematesse saladustesse, reaalained annavad ulevaate moodsamatest keemiasoja trendidest ja kodutoode hulka kuulub salakoodide murdmine.Ehkki opilane Cameron Morgan oskab neljateistkummet keelt ja suudakstappa mehe oma paljaste katega seitsmel fantaasiarikkal moel, pole tal aimugi, mida ette votta siis, kui ta kohtab tavalist poissi, kes peab teda tavaliseks tudrukuks.New York Timesi bestsellerPABERRAAMAT SOODUSHINNAGA

George Sandi (Armandine-Aurore-Lucile Dupin, 1804-1876) kularomaan «Vaike Fadette» lummab meid autori siiruse ja kiindumusega oma kangelastesse sedavord, et meil ei tule pahegi kusida, kas need poisid-tudrukud ka koolis kaisid, kas nad ka lugeda-kirjutada-arvutada oskasid jms. Meid viiakse looduslahedasse maailma, kus kulvamine, aestamine, heinategu, rehepeks ja kraavikaevamine on meeldivaks ajaviiteks, olles vaga kaugel Vargamae Andrese ja Krooda tervist tapvast rugamisest. Prantsuse suure daami lapselikult naiivne nagemus maaelust paneb meid kull muigama, aga manab samas meile – maarahvast vorsunud eestlastele – silme ette lapsepolve koduaia, lohnava heinamaa, juunikuu valged ood. Viimased selles raamatus puuduvad (sest kirjaniku kodumaal laheb suvel vara pimedaks), kuid «Vaikese Fadette'i» lummuses on nad hoomatavad. George Sandi vaimseks opetajaks oli Jean Jacques Ruousseau, kes igasugust tsivilisatsiooni uleuldse eitas ja kutsus koiki «normaalseid» inimesi tagasi looduse ruppe. Pealegi vaimustus Sand veel Saint-Simoni utopistliku sotsialismi teooriast, mis eeldab korgetasemelist tootmist, tookohustuste taitmist ja koigi inimvoimete taielikku rakendamist. Ka «Vaikeses Fadette'is» pannakse koik tegelased toole, kuid too pakub neile lobu. See ka arendab ja oilistab inimesi, viies uldise heaolu ja onneni. Oma kularomaanide («Vaike Fadette», «Leidlaps Francois») tarbeks vottis George Sand kasutusele erilise stiili, omaparase lauseehituse ning esituslaadi (nn. pajatamise), mida «Vaikese Fadette'i» eestinduses puudsime ka sailitada. Ja veel. Meil on kaksikute probleemist nii vahe kirjutatud, et neile, kel kodus kaksikud, on see raamat lausa kohustuslikuks lektuuriks. Lauri Leesi

Valik tuntud prantsuse kirjaniku Charles Baudelaire'i (1821-1867) luhijutte ja -palasid Marie Underi tolkes.

Ameerika kirjaniku Frances H. Burnetti (1849-1924) maailma lastekirjanduse klassikasse kuuluv lugu vaikesest ameerika poisist, kes endale ootamatult saab oma Inglismaal elava polisaadlikust vanaisa parijaks. Vaikese Cedricu aval ja sobralik loomus voidab elus ja parijais pettunud sunge lossiharra sudame ja lahendab teda taas inimestele. Cedricu imeparane kaekaik toob onne ka koigile tema ameerika sopradele.

Lugu Indiast Inglismaale kooli tulnud seitsmeaastasest Sara Crewest. Isa ootamatu surm ja kogu varanduse kaotus muudab rikkusega harjunud tudruku uleoo pansionipidaja preili Minchini armualuseks, kelle osaks saab lapsele ule jou kaiv too, alandused ja solvangud. Koige raskemateski olukordades aitab tal motteid mujale juhtida ja sisemise vaarikuse sailitada enda printsessiks kujutamine ja printsessina kaitumine. Nii leiab ta oma viletsuses endas joudu sopradelegi toeks olla. Sopru ei unusta ta ka siis, kui tema elus toimub uus poore: isa sober leiab parast pikki otsimisi orvuks jaanud lapse.