Скачать книгу - Kocham Adama

Рассказ о загадочном происшествии в Риме, случившемся с молодым французским путешественником.

Jutud: Hingi paastmas, Joulud Kulbul, Onnetu reede, Vana Marksoni esimesed seiklused Atlandil[…]„Mis see siis tahendab?” huudsin kurjustades ja asusin madruste juurde. „Laske veidi jarele ja hiivake uuesti, on jaanud ehk mone kivi taha.”„Harra kapten,” sonas siis vana pootsman, „arge soitke tana valja. See on saatuse hoiatus – Jumala sorm, ankur ei taha meid minna lasta… soidust ei tule head.”Mina aga pidasin kinni sellest, mis utlesin. Mehed lasksid jarele ja katsusid uuesti, kuid miski ei aidanud.„Mis sa ajad saatusega jonni!” huudis vana Jokela, kelle laev seisis monikummend sulda meist eemal reidil ja oli samuti soiduvalmis. „Utlen sulle veel kord: ara alusta reisu reedel!”[…]

"Greifswaldi ulikooli uusaja professor Michael North (snd 1954) on alati vaadanud kaugemale ja teadnud, et mered mitte ei lahuta, vaid uhendavad inimesi. Suurema osa inimkonna ajaloost on just veesoidukid olnud ainuke tohus vahend pidamaks uhendust meretaguste maadega. Uues raamatus astub Michael North pika sammu kaugemale eesti lugejale juba tuttavast „Laanemere ajaloost” (Varrak 2015, tlk Tea Vassiljeva). Merede ajalugu on esmajoones meresoidu ja kaubanduse ajalugu, ning koduste Euroopa veeteede korval on siin vahemalt sama olulised ka Aasia ja Aafrika mered ning maailmajagusid uhendavad ookeanid. Kuid koneks on ka piraadid ja sojamehed, looduseuurijad ja pogenikud. Maailmamere ajalugu on kaugemale purgivate, sadamast horisondi taha suunduvate inimeste ajalugu, kes saavad ule pelgusest tundmatu ees ning liidavad maid ja rahvaid – alates esimesest paadisoidust soolastel lainetel kauges minevikus kuni ookeani kaitsmise ja saastliku kasutamise hadavajaduse tunnistamiseni tanapaeval. Avatus maailmale ja muutustele on alati olnud mereaarsete maade ja rahvaste suur voimalus ning eelis. Teaberikka raamatu lugeja avastab ikka ja jalle uusi tahke, mis sel moel naitavad suures plaanis ka Eesti ja tema rahva ajaloolise arengu tagamaid." – Anti Selart