|
Kui 20-aastane Bobby Fischer tuli 1964. aastal USA malemeistriks, polnud see asjatundjatele mingi ullatus. Saavutuse tegi enneolematuks asjaolu, et ta voitis koik uksteist mangitud partiid, alistatute hulgas oli ka suurmeister Samuel Reshevsky. Niisugust tulemust pole kellelgi tanapaevani onnestunud korrata. Kaheksa aastat hiljem voitis Bobby Fischer Reykjavikis selge ulekaaluga Noukogude Liidu esindaja Boriss Spasski ja tuli maailmameistriks. Ameerikas ootas Fischerit vaimustatud vastuvott, aga uleuldiseks hammelduseks ei osalenud maailmameister enam uhelgi voistlusel ja isegi ei kaitsnud oma tiitlit Anatoli Karpovi vastu. Mis siis juhtus?Frank Bradyl oli Fischeri sobrana voimalus elada kaasa vaga paljudele Bobby elu tahtsundmustele. Tema hinnangul kubises Fischeri elu paradoksidest, Brady rohutab, et kaesoleva raamatuga puuab ta varem kasutamata dokumentide ja sadade intervjuude abiga lahti motestada seda salaparast alkeemiat, millega Bobby mojutas arusaama malest kumnete miljonite inimeste motetes. Muuhulgas on kasutatud ka KGB ja FBI arhiivides leiduvaid materjale nii Bobby kui ka tema ema Regina kohta. Peamiselt tanu Bobby karismale ja tema laialt kajastust leidnud tulidele tekitas tema voit maailmameistrivoistlustel rohkem furoori ja palvis rohkem tahelepanu – ning viis malemangu laia avalikkuse teadvusse – kui ukski teine malesundmus ajaloos. Just avalikkuse pealetukkivad pilgud sundisid teda hilisematel eluaastatel elama taiesti tagasitombunud, peaaegu eraklikku elu. |