|
19. sajandil toimusid maailmas suuremad muutused kui uhelgi varasemal ajastul: rahvuste ja uhiskondade korralduses, teadustes ja mitteusulises intellektuaalses arengus. Selle draama kesksed osataitjad olid britid, kes motlesid valja nii kapitalismi kui ka imperialismi ning olid areneva maailma koige rikkamad ja mojukamad investorid. Selles mottes sarnaneb kuninganna Victoria aegse Inglismaa positsioon tugevasti 20. sajandi lopu Ameerika Uhendriikide omaga.Suurbritannia uhel vilunumal elulookirjutajal ja romanistil Andrew Norman Wilsonil on silma hea loo tabamiseks. Oma mastaapses teoses kasitleb ta kirjanikke, riigimehi, teadlasi, filosoofe ja sojavaelasi, kelle elu ja arusaamad selle ajastu poordelist ajalugu konekalt illustreerivad: loodusuurija Charles Darwin, filosoof ja majandusteadlane Karl Marx, poliitikud William Ewart Gladstone ja Benjamin Disraeli, kardinal John Henry Newman, kirjanikud Charles Dickens, George Eliot ning Rudyard Kipling jt. Wilson on selles raamatus selgitanud, kuidas pani Victoria-aegne Inglismaa aluse revolutsioonile, mis ei ole loppenud siiani.Wilsonilt on varem eesti keeles ilmunud monograafia „Kuninganna Victoria” (2016).E-raamatus pilte ei ole. |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.