Скачать книгу - Emotsioonid. Inimkonna suurim soltuvus

Alates moodunud sajandi keskpaigast peetakse oluliseks tervisenaitajaks vere vaikest kolesteroolisisaldust. Kolesteroolile keskendudes andsid teadlased meile uue toitumissoovituse: vahendage rasva tarbimist. Vahem rasva toidus tahendab vahem rasva organismis. Ent inimkonna areng annab tunnistust vastupidisest. Paljudes maailma riikides mollab rasvumis- ja diabeediepideemia.Teadusajakirjanik Ann Fernholm vaatleb toitumissoovituste tagapohja ja viimastel aastatel Rootsis peetud rasvateemalist diskussiooni. Ta osutab, et organism ei ole sugugi nii lihtne masinavark, nagu teadlased kunagi oletasid: vererasvu ei nihuta paigast mitte ainult rasv, vaid ka suhkur ja muud susivesikud.Inimkond ei ole iial soonud nii palju suhkrut kui praegu. Raamat naitab, kuidas voivad kiired susivesikud mojutada koike alates vastsundinu kehakaalust kuni selleni, millal algab puberteet, rasestumise toenaosusest vahki haigestumise riskini. Taiskasvanutel soodustab „magus veri“ veresoonte lupjumist ja dementsuse valjakujunemist. Organismis tekib poletik ja veresooned ummistuvad.Raamat maalib avara ja asjatundliku pildi sellest, kuidas mojutab toit meie tervist.Molekulaarset biotehnoloogiat oppinud Ann Fernholm tootab ajakirjanikuna. Ta on teinud kaastood Dagens Nyheterile, Svenska Dagbladetile, Fokusele ning Forskning & Framstegile. 2010. aastal nimetati ta aasta teadusajakirjanikuks paikesekaitsekreemist tehtud uuringu eest. 2011. aastal tegi ta Rootsi televisiooni teadussaatele „Vetenskapens varld“ palju vastukaja tekitanud reportaazi diabeetikute toitumisest.

Jon Steele’i sojareportaazi klassikaks saanud autobiograafiline teos „Sojasoltlane“ viib lugeja Gruusia kodusotta, Noukogude Liidu langemise aegsesse Moskvasse, keset Ruanda genotsiidi ja soda Bosnias 1993.–1994. aastal. Raamat on uhtaegu pihtimus ja arutlus kriisikollete teleoperaatori too paradoksidest. Peituda kaamera taha ja filmida, selle asemel et appi minna, uskudes samas, et ainus, mis voib aidata, on suutult hukkunud inimeste loo jutustamine maailmale. Samas teadmine, et pildid ununevad kergesti ja kahjuks ei saa teleekraanid verd joosta. Teadmine, et viimane asi, mida nagi snaipri poolt korri tulistatud vaike tudruk Sarajevo tanaval, oli tema enese suremise peegeldus talle nakku suunatud kaamera objektiivil. Tunne, et koike seda jaadvustanuna ei saa enam kuuluda normaalsesse ellu, et ainus toeline elu ongi surma piiril, kui sojamoll narkootikumina verre valgub, voi ainus kodu korvetavatel Aafrika lagendikel koos 50 000 kooleraepideemiasse sureva sojapogenikuga.

Gea on arinaine, kelle maailmas on pealtnaha koik paigas. Naine, kes on teinud oma valikuid lahtuvalt karjaarist ja teadnud, et ei saa lapsi. Ootamatult antakse talle korraga koik kolm Naise elu pohivalikut: Armastus, Emadus ja Surm. Koik kolm uhe suve jooksul. Rank kogemus nouab Gealt oma senise elu umberhindamist. Moistmist, kust jooksevad piirid eneseteostuse ja karjaari ning armastuse ja soltuvuse vahel. Uha selgemalt moistab Gea, et armastus voib olla soltuvust tekitav narkootikum. Iga ainet, mis meid argihallusest eemale, korvale voi korgemale kannab, hakkame vajama. Samas vabanedes soltuvusest, saavutame soltumatuse, jouame selleni, mida otsime – iseeneseni. «Kabinetiuks oli nagu piir kahe maailma vahel. Uks neist – sarav, hele ja valiselt edukas – jai uhele, teine – maaratlematu ja oovastav – teisele poole ust. Valikut aga polnud…»
Raamatule on saatesona kirjutanud semiootik Peeter Torop, kes utleb: «Ja ehk selgub lugejale, et suurim porgu on piin inimese hinges, mille tekitab samaaegne vajadus ja voimetus armastada teist inimest.»

Investori peamiseks probleemiks, ja paljuski tema suurimaks vaenlaseks, on ei keegi muu kui tema ise. Selle ebamugava toeni on joudnud terve armaada jagu tarku mehi, teiste seas James Montier. Piisab vaid pilgust investorite tegelikku kasumit kirjeldavale Dalbari uuringule, et selles isegi veenduda. Viimase 20 aasta jooksul on S & P 500 tootlus olnud igal aastal veidi ule 8%. Aktiivsed haldajad votavad sellest 1–2% ja nii voibki jaada mulje, et investeerimisfondi uksikinvestorid teenivad 6–7%. Tegelikkuses on aga investorite tootlus vahenenud napi 1,9%ni aastas. Seda suuresti pohjusel, et enamasti on ostu- ja muugitehinguid koige halvemal voimalikul ajahetkel tehtud. Ent pilt ei pea sugugi nii troostitu olema, leiab Montier. Seda kull uksnes juhul, kui oppida ara noks voi paar, kuidas paremaid otsuseid langetada. Sestap viibki ta lugeja ringkaigule koige levinumate kaitumuslike valjakutsete ja motteeksimuste ragastikku, pakkudes valja strateegiaid, mille abil kaasasundinud kalduvusi loplikult murda. Lisaks destruktiivsetele kaitumisviisidele ja levinud mottevigadele, mida Montier on oma muljetavaldava karjaari jooksul professionaalide juures korduvalt marganud, analuusib ta psuhholoogilisi tegureid, mis sedalaadi vigu pohjustavad. Ta jagab praktilist nou, kuidas neid enda juures margata ning seelabi oma portfelli ja kasumit kaitsta. Sona saavad ka investeerimismaailma tuntud naod, kes on puudnud juurutada investeerimisprotsesse, mille abil kaitumuslikke eksimusi minimeerida.
Raamatu valjaandmist toetas LHV.