Скачать книгу - Spioon Europal

Gallagheri Akadeemia vaidab end olevat tutarlastekooli geeniustele. Tegelikkuses tahendab selles koolis kehaline kasvatus suvenemist voitluskunstide peenematesse saladustesse, reaalained annavad ulevaate moodsamatest keemiasoja trendidest ja kodutoode hulka kuulub salakoodide murdmine.Ehkki opilane Cameron Morgan oskab neljateistkummet keelt ja suudakstappa mehe oma paljaste katega seitsmel fantaasiarikkal moel, pole tal aimugi, mida ette votta siis, kui ta kohtab tavalist poissi, kes peab teda tavaliseks tudrukuks.New York Timesi bestsellerPABERRAAMAT SOODUSHINNAGA

Solita uskus, et vihkab oma eestkostjat Calverleigh’ hertsogit, sest too jattis oma kohused pikaks ajaks unarusse. Parast seda, kui ta leidis end ootamatult lossipeo kulalisena, tema arvamus aga muutus. Valiselt igav hertsog oli tegelikult salateenistuse agent ja puudis avastada viisi, kuidas joudis India kontorist Pohja-Laane rindele saadetud sojavaeinfo massajate katte. Esiotsa kahtles hertsog Solita hoiatuses, et tema armuke, imekaunis vurstinna Zenka ja tema oletatav vend vurst Ivan on venelaste spioonid, kes uritavad temalt habistamise ahvardusel raha valja pressida. Solita riskis eluga, et paasta hertsog hupnotiseerimisest, ja sai teada, et mone saladuse ilmsiks tulek voib olla kuulist surmavam. Surmaohus viibides kogesid hertsog ja Solita onnejoovastust, mis trotsis neid lahutada puudvat maailma.

Jossif Stalinist jutustava romaani „Koba apokalupsis. Spiooni malestused“ aluseks on kirjanikule saadetud anonuumne paevikulaadne kasikiri, kus Koba ehk Jossif Stalini elulugu esitatakse uhe tema lahima kaasvoitleja suu labi. Too kaaslane on olnud Stalini korval alates Stalini lapsepolvest kuni suure juhi viimaste elupaevadeni. Kolmest osast ? „Jossif Stalin. Malestused minu sobrast Kobast“, „Jumalate hukkumine“ ja „Viimane moistatus“ – koosnev teos elustab meie malus Noukogude Liidu nimelise riigi, aitab moista tolle reziimi olemust ning avab selle koige salaparasema ja kohutavama tegelase Jossif Stalini kuju. Ajaloolase haridusega Edvard Radzinski (snd 1936) on tuntud vene naitekirjanik, stsenarist ja biograaf. Mitmed tema kirjutatud Venemaa ja Noukogude Liidu poliitiliste murrangute keskmes asunud juhtfiguuride biograafiad on Eesti lugejale hasti teada. Kirjastuses Varrak on Margus Leemetsa tolkes ilmunud tema raamatud „Stalin“ (e.k 2000), „Nikolai II: Venemaa viimane tsaar“ (e.k 2001), „Rasputin: elu ja surm“ (e.k 2002), „Napoleon: elu parast surma“ (e.k 2003) ja „Aleksander II: Venemaa lootuse ja terrori vahel“ (e.k 2005). Radzinski biograafiad paistavad silma emotsionaalsuse ja poeetilisusega ning julgusega kasitleda ajalugu eelkoige haaravate ja vapustavate lugude varasalvena, mis annab voimaluse esitada tegelikkuse ilmestamiseks ka ponevaid ja kujutlusvoimet toitvaid hupoteese.

“Spioonide sild” raagib sellest, kuidas kulma soja ajal USA ja NSVL spioone vahetasid. Kuigi praeguseks on tegu juba tuntud lahendusega, sai asi alguse allatulistatud USA luurelennuki piloodi Gary Powersi ning sissekukkunud noukogude spiooni Rudolf Abeli juhtumitest. Autor kirjeldab varvikalt juhtumite tagamaid, tolleaegseid meeleolusid ja rasket teed kokkulepeteni. Giles Whittell on tootanud The Timesi korrespondendina Moskvas ja Washingtonis. Ta on kirjutanud mitmeid aimeraamatuid.

Oma uues romaanis toob Paulo Coelho lugeja ette Mata Hari salaparase elu. Mata Hari oli tantsija, kes ei peljanud alasti lavale astuda, paljude rikaste ja mojukate meeste armuke ja julge teenaitaja, kes oli ule 20. sajandi alguse provintslikust piiratusest, teenides sellega ara Pariisi suurilmadaamide kadeduse ja viha.Paulo Coelho esitab Mata Hari loo kirjade kaudu, mille peategelane kirjutab Pariisi Saint-Lazare’i vanglas, kus ta viibib kahtlustatuna spionaazis. Need kirjad on otsekui testament, mille adressaadiks on Mata Hari tutar, kellele ema tahab selgitada, miks ta otsustas omal ajal kodust lahkuda ja elule iseseisva naisena vastu astuda. Kirjadest saame aimu ka Mata Hari kujunemisest koigi aegade uheks tuntuimaks spiooniks.„Ma ei tea, kas mind tulevikus maletatakse, aga kui see peaks juhtuma, siis ei tahaks ma, et minus nahtaks ohvrit, vaid et minusse suhtutaks kui inimesse, kes elas julgelt ja maksis selle eest ka kartmatult seda hinda, mida talt nouti,” utleb raamatu peategelane. Ja hind oli toepoolest korge: Mata Hari pidi maksma oma eluga. Tema hukkamise sajanda aastapaeva eel toob Paulo Coelho tolle fantastilise naise elavalt lugejate silme ette ning naitab, et ka koige korgemad puud kasvavad vaid vaikesest seemnest, nagu opetas tulevasele tantsijannale tema ema. Paulo Coelho on uks maailma populaarsemaid kirjanikke, kelle raamatuid on 160 riigis muudud rohkem kui 195 miljonit eksemplari. Viimati on kirjastuselt Varrak ilmunud Coelho romaanid „Alkeemik“, „Abielurikkumine“ ja „Accra kasikiri“.