Скачать книгу - Vaikus

Mati kaasa Helen on kadunud ja pole teada, kas ta on koos tutrega lihtsalt mehe huljanud voi on midagi vaga halba juhtunud. Teadmatus pohjustab temas nii sugava masenduse, et ainus lahendus naib olevat enesetapp…

Ma elan maailmas, kuspole maagiat ega imesid. Kohas, kus pole selgeltnagijaid ega kujumuutjaid,ingleid ega uliinimlikke poisse, kes sind paastma tuleksid. Kohas, kus inimesedsurevad, muusika laguneb ja asjad on nomedad. Reaalsuse raskus surub mind niikovasti vastu maad, et monikord panen imeks, kuidas ma uldse veel jalgu tostaja kondida suudan. NastjaKasnikov oli imelaps, kellele ennustati pianistina suurt tulevikku. Nuud on talkoigest kaks soovi: lopetada keskkool, ilma et keegi saaks teada temaminevikust, ja panna poiss, kes roovis temalt koik – ta identiteedi, vaimu,elutahte –, oma teo eest maksma. JoshBennetti lugu pole kellelegi saladus: koik talle kallid inimesed on tema elustlahkunud – seitsmeteistkumnesena pole talle enam kedagi jaanud. Nuud tahab tavaid, et ta rahule jaetaks, ja seda ka tehakse, sest kui su nimi on surmasunonuumiks, eelistavad inimesed eemale hoida. Koikpeale Nastja, sest see salaparane tudruk ilmub jarjepidevalt kohale ega lahku,kuni on tervenisti Joshi ellu imbunud. Aga mida rohkem poiss teda tundma opib,seda moistatuslikumaks muutub tudruk. Sedamooda, kuidas nende suhe areneb javastuseta kusimused kuhjuvad, hakkab Josh pead murdma, kas ta saab uldse kunagiteada saladused, mida tudruk varjab – voi kas ta neid teada tahabki. Paljudeauhindadega parjatud „Vaikuse meri” on sisukas, pinev ja hiilgavalt labimoeldud lugu, mis raagib uksildasest poisist, emotsionaalselt haprast tudrukustja teise voimaluse imest. Katja Millay kasvas ules Floridasning omandas kraadi New Yorgi ulikooli Tischi kunstikolledzis filmi jatelesaadete erialal. Ta on tootanud teleprodutsendina ning filmiuuringute jastsenaristitoo oppejouna. Praegu elab ta koos oma perega Floridas. „Vaikusemeri” on tema esimene raamat.

Oshot voib pidada taiesti omaette nahtuseks, sest nagu ta ise enda kohta on oelnud: „Mina olen mitte keegi. Ma ei kuulu mitte ainsassegi rahvusesse, ma ei kuulu mitte ainsassegi religiooni ja ma ei kuulu mitte ainsassegi poliitilisse parteisse. Ma olen lihtsalt uks inimene, nii nagu eksistents mind on loonud. Ma pole end lasknud mojutada absoluutselt mitte uhelgi idiootlikul ideoloogial – ei religioossel, poliitilisel, uhiskondlikul voi majanduslikul. Ja juba see on ime, et koik need prillid mu silmade ees ja kardinad mu akende ees ei ole olnud mulle koormaks, mistottu suudan ma selgesti naha.“ Raamat „Vaikus” koosneb vestluselaadsetest loengutest, mille Osho pidas uhes meditatsioonilaagris. Osho annab nendes loengutes meile hindamatuid toovahendeid elu musteeriumite uurimiseks. Vaimukaid ja elulahedasi moistulugusid kasutades raagib ta eksistentsiga harmoonias ja taie intensiivsusega elamise vaartusest. Iga loengu lopus on meditatsioon, mille abil tajuda vaikust endas ja umbritsevas keskkonnas ning moista toelist reaalsust. „Te olete kuulanud mu sonu sellise armastuse ja vaikusega, et ma olen teile selle eest vaga-vaga tanulik. Sest enamik inimesi ei taha kuulata tode. Inimesed teevad pikki reise, et kuulata valesid – palju neid ikka on, kes oleks valmis kuulama tode? Mitte keegi ei ole valmis, lihtsalt selleparast, et toe kuulamine paneb inimest oma elus muutusi tegema. Kui sa kuulad valesid, siis ei ole oma elu muutmiseks mitte mingit vajadust. Toe kuulamine on uue rannaku alguseks.“ Osho „Ainult need, kes teavad, mis on vaikus, saavad laheneda ulimale toele. Mitte keegi ei ole kedagi teist toe juurde toonud ja mitte keegi ei saa ulima toeni jouda, kui ta ei tea seda, mis on vaikus.“ Osho „Koik uhendused, koik suhted elus toimuvad vaid vaikuses. Sonad lahutavad, vaikus uhendab.“ Osho

>Mis on vaikus? Kust seda leida? Miks on see just nuud olulisem kui kunagi varem? Erling Kagge pakub oma rahvusvaheliseks menukiks saanud raamatus „Vaikus muraajastul. Room end maailmast valja lulitada” 33 vastusevarianti kolmele olulisele kusimusele. „Kui ma ei saa maailmast minema kondida, eemale ronida voi kaugele purjetada, olen oppinud end sellele sulgema. Selle oppimine vottis aega. Alles siis, kui taipasin, et mul on sugav vajadus vaikuse jarele, sain hakata seda taga otsima – ja seal, sugaval liiklusmura ja motete, muusika ja masinahaalte, nutitelefonide ja lumefreeside kakofoonia all ootaski ta mind. Vaikus.” Autor lahendab kolme tundmatuga vorrandit labi iseenda elu. Oma erakordseid kogemusi kirjeldades juurdleb ta, kuidas luua tanapaeva mura- ja inforikkas elukeskkonnas valist ja sisemist vaikust. „Maailmast irdumine ei tahenda umbrusele selja keeramist, vaid vastupidi: maailma nagemist selgemini, pusimist kursil ja puudu armastada elu.” Erling Kagge on Norra maadeavastaja, kirjanik, kirjastaja, magironija, jurist, kollektsionaar, Rolexi modell ja kolme lapse isa. Ta on esimene inimene, kes joudis maakera „kolmele poolusele”: pohja, lounasse ja Dzomolungma tippu. Tema kirjutatud raamatuid avastusretkedest, filosoofiast ja kunstikogumisest on tolgitud paljudesse keeltesse. 2010. aastal „sukeldus” ta koos linnauurija Steve Duncaniga New Yorgi all laiuvasse metroo- ja kanalisatsioonitunnelite vorgustikku, kondides viis oopaeva labi metropoli mustilise allilma. New York Times on Erling Kagget kirjeldanud kui „… filosoofist seiklejat voi pigem seiklejast filosoofi”. Aeg-ajalt tostab temas pead soov end maailmast valja lulitada. Raamat on ilmunud enam kui 30 keeles. Erinevalt teistest illustreerivad eestikeelset valjaannet rahvusvaheliselt tunnustatud fotograafi Kaupo Kikkase mustvalged loodusfotod.

Jutud: Valge vaikus; Hingekarjase prerogatiiv; Uhe kuninga naine.