Скачать книгу - Minu voitlus- 3. raamat: Poisipolvesaar

Enne 1919. aastat kehtinud argumentatsioon, mis pohines keskuse ja perifeeria vahelisel suhtel, ei ole enam moeldav. Suurte paradigmade vaartuse langemise teiseks vaatuseks oli Teine maailmasoda. Ning kolmandaks vaatuseks 1989. aasta. Varjunditest tulvil kategooriate suures segadikus ei ole traditsioonilist argumentatsiooni juhtinud mottetegevus, mis pohines sisse- ja valja-arvamisel, uksnes kahe valiku vahelisel either/or-il, enam voimalik.

Valjapaistva ajaloolase, kirjaniku ja sojandusanaluutiku Viktor Suvorovi uus raamat on triloogia „Suure Aastakumne kroonika“ esimene osa, kirjutatud bestseller „Vanakuradi vanaema“ parimates traditsioonides, grandioosne 1940-te lopu – 1950-te aastate esimese poole, mil raske sojajargne kriis sundis Noukogude Liidu juhtkonda otsima riigi arengu uusi teid, sundmuste ajalooline rekonstruktsioon. See raamat on sellest, kuidas Stalini pidevad labikukkumised sise- ja valispoliitikas sojajargsetel aastatel viisid maa uliraskesse kriisi, klannide voitlusest noukogude juhtkonna sees ja nende salajastest plaanidest, poliitilistest intriigidest ja sellest, kuidas tegelikult oli korraldatud riigi ja selle satelliitide juhtimise susteem. Tolle aja sundmused said poordepunktiks Noukogude Liidu arengus ja maarasid ette jargneva NSV Liidu kokkuvarisemise ning kapitalistliku majanduse ja vaba turu triumfi. „Koigi vastu“ on meie ajaloo uus sensatsiooniline versioon, mis purustab tavalised ettekujutused ja muudid XX sajandi keskpaiga votmesundmuste pohjustest.

"M. R. Jamesi ja William Hope Hodgsoni korval tahtsaima 20. sajandi alguse inglise ouduskirjaniku E. F. Bensoni (1867–1940) tondijuttude paremikust leiab lugeja nii klassikalisi maamoisate viirastuvaid asukaid, kelle hingel traagiline veresuu rahuneda ei luba, roskete surnuaedade kodunevaid kooljaid, satanistlikke rituaale oovastava atmosfaariga salajastes lossikambrites, iidsete kultuspaikade sajandite taha ulatuvat raudset haaret, kohutavaid limaseid hiidsuuri olendeid, Egiptuse muumiate needust, Alpide korgmaestikes elunevaid jalke poolinimesi-poolahve, esoteerilisi rituaale, aga ka viirastuvaid ammusurnud lapsi kaugest ja onnelikust minevikust.E. F. Bensoni tondijutte iseloomustab psuhholoogiline usutavus, peene ja tundliku pintsliga valja joonistatud karakterid, angistav ja unenaoline atmosfaar, midagi varjamata edasi antud ja hasti visualiseeritud oudused ning kirjaniku enda keerukale ja puritaanlikule lapsepolvekodule viitavad painajalikud lapstegelased."

Eesti e-riigi jaoks olid 2011. ja 2012. aasta juubelihongulised. 17.detsembril 2011 sai 10-aastaseks uks meie e-riigi ja turvalise andmevahetuse alustalasid – X-tee, ning 2012. aasta jaanuaris moodus 10 aastat esimese ID-kaardi valjaandmisest. Hea meel on todeda, et need 1990.aastate lopus tehtud otsused on ennast oigustanud ning kaesoleva aasta 3.detsembril anti juba 100 miljones digiallkiri. Lisaks juubeliteemadele keskendub seekordne Eesti infouhiskonna aastaraamat ka kahe viimase aasta olulisematele valdkondadele nagu avatud andmed, roheline IT, kuberturvalisus ja ulikiire interneti arendamine. 1996. aastast jarjepidevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosusteemide osakonna (RISO) poolt ullitavate Eesti infouhiskonna arendamist kajastavate aastaraamatute eesmark on tosta nii kodumaise kui valisriikide avalikkuse teadlikkust Eesti infouhiskonna alastest arengutest. Traditsiooniliselt kasitleb aastaraamat eelkoige avaliku sektori poolseid algatusi ja projekte infouhiskonna arendamisel, ent uha suurem osakaal valjaande mahust kuulub ka muudele – nii erasektori kui kolmanda sektori – initsiatiividele ja tegemistele, muutes nii raamatu ulevaatlikuks tagasivaateks eelnevale aastale infouhiskonna valdkonnas. Varasemad aastaraamatud on leitavad RISO kodulehelt http://www.riso.ee/et/publikatsioonid/aastaraamatud (eestikeelsed) ja http://www.riso.ee/en/publications/natpublications (ingliskeelsed).

Valleby raamatukogust kaob vaartuslikke raamatuid. Kuidas see ometi voimalik on, kui niisama, raamat poues, ei ole voimalik raamatukogust valja hiilida –koik need hinnalised raamatud peaksid hairesusteemi otsemaid undama?Lasse ja Maia on hammingus, politseiulemast raakimata. Kes on see, kes raamatuid pihta paneb? Ega ometi…