Скачать книгу - Hunt metsas

Mida teeb uks isa oma perekonna kaitsmiseks maailmas, milles on lahvatanud sojaline konflikt? Kuidas ta toime tuleb, kui kusitavaks on muutunud tema enda ellujaamisvoimalused topeltagendina otse natside reziimi sudames? „Hunt metsas“ on lugu uhe Eesti perekonna kogemustest teise maailmasoja paevil. Kaks venda, kaks Eesti merevaeohvitseri, kes saatuse tahtel sattusid sojas teine teisele poole rindejoont. Bruno Linneberg teenis Saksa merevaes, tema vend Kurt Linneberg Noukogude Liidu laevastikus. Tegemist on koitva kooslusega eluloost ja ajaloolisest romaanist, millest kasvas valja sojaponevik.On aasta 1940. Noukogude Venemaa sojavaebaasid on Eestis kindlalt kanda kinnitanud. Eesti korgemaid sojavaelasi ahvardab oht saada hukatud. Paljud pagevad laande. Nende seas on ka vabadussojas voidelnud, Briti kuninglikus merevaes valjaoppe saanud ja Eesti merevaes korgele positsioonile joudnud kaptenleitnant Hendrik Kotkas. Oma perekonna paastmise nimel on mees sunnitud liituma sakslastega, kelles ta naeb Eesti Vene okupatsiooni alt vabastajaid. Temast saab luureohvitser, kes tegutseb samas topeltagendina brittide kasuks. Spioon.Samal ajal peab mehe Konigsbergi elama asunud perekond, naine ja kaks last, hakkama saama vooral maal, umbusuga taidetud keskkonnas, kus uustulnukaid kahtlustava pilguga vaadatakse ja nende tegemistel silma peal hoitakse. Mehe Eestisse jaanud vend, samuti Eesti merevaeohvitser, on saatuse tahtel sattunud teisele poole rindejoont.„Hunt metsas“ on haarav kooslus eluloost ja ajaloolisest romaanist, millest kasvas valja sojaponevik. Eelkoige on see aga lugu uhe Eesti perekonna saatusest teise maailmasoja paevil. Selle aluseks on autori eestlasest vanaisa Bruno Linnebergi ja ta perekonna lugu ning tegelikult aset leidnud sundmused.Martin Allison Booth on sundinud 1954. aastal Suurbritannias. Tema vanaema pogenes 1940. aastal Eestist soja jalust Konigsbergi ja parast soda Rootsi. Ta on tootanud BBCs ja ITVs.Autori luguMa olen Eesti juurtega. Mu ema ja tema perekond – Linnebergid ja Toferid – on valdavalt parit Tallinnast. „Hunt metsas“ on Eesti lugu, mille taga on mu perekonna labielamised Laanemere piirkonnas teise maailmasoja keerises. Tegemist on looga inimestest, kes olid sunnitud taluma suurriikide poliitiliste ambitsioonide tagajargesid. Sarnaselt sadade tuhandete teiste eestlaste lugudega on seegi traagiline lugu kaotustest ja pagulaselust. See on lugu tavalistest inimestest, kes pidid nende kontrolli alt valjas olevates olukordades tegema voimatuna tunduvaid otsuseid ja elama erakordset elu.Loo keskmes on mu ema ja vanaisa labielatu. Andsin neile raamatus uued nimed, kuna pidin teatud sundmustele ilukirjandusliku tausta looma. Sellele vaatamata on raamatu kondikava ules ehitatud nendega aset leidnud sundmustele. Koikide faktide ja sundmuste jarjekorra tapne paikapanek osutus vahemaid ja aegade udu, okupatsiooni ja eksiili arvestades moistagi voimatuks. Seda voivad kinnitada paljud teisedki Eesti perekonnad, kes pidid sarnastest katsumustes labi tulema. Ometi on – nagu elulooliste romaanide puhul ikka – igal lehekuljel peidus toetera. Kirjapandu pohineb paljuski lugudel, mida vanemad mulle raakisid, kui olin laps. Mitmed faktid on leidnud edasise uurimise pohjal kinnitust ja siin ulatasid abikae Eesti Meremuuseum ja Eesti Evangeelne Luteri Kirik (EELK) oma dokumendivaramuga.Minu vanaisa Bruno Linneberg oli koos vend Kurtiga Eesti merevaeohvitser. Vabadussoja paevil oli ta kadett, kes teenis Eesti laevadel, alguses Lembitul ja hiljem Lennukil. Lisaks muudele aumarkidele omistati talle Vabadusrist. Vabadussoja jarel saadeti nad valjaopet jatkama Suurbritannia kuninglikku merevakke. Nendega koos oppis Uhendkuningriigis ka Johannes Santpank, kellest sai hiljem Eesti Merejoudude juhataja. Tagasi Eestisse joudes oli Bruno muuhulgas ka Eesti ja Briti merejoudude vaheline kontaktametnik, kes keskendus ennekoike luurega seonduvale. Lisaks luuretoole oli ta Eesti Mereakadeemia komandant ja taitis 1940. aastal luhidalt Merejoudude staabiulema ulesandeid. See oli tema, kes neutraalse suveraanse riigi osas kehtivat protokolli jargides andis Poola allveelaevale Orzel“ loa sadamasse sisenemiseks, kuid uhtlasi ka korralduse aluse interneerimiseks ja desarmeerimiseks.Parast seda, kui Noukogude Liit Eesti 1940. aastal okupeeris ja teda ahvardas surma- voi valjasaatmisoht, otsis ta voimalust teha koostood Uhendkuningriigiga. Kuna britid ei noustunud vastu votma ta perekonda, siis poordus ta sakslaste poole. See oli toona igati loomulik valik, kuna nii tema kui ka paljud teised eestlased olid huvitatud sakslastega koostoost (mitte nende heaks tootamisest), kuna sellal olid sakslased Eesti iseseisvuse taastamise koige toenaolisemad toetajad. Sakslased votsid ta vastu koos perekonnaga. Uheks pohjuseks oli kindlasti asjaolu, et Balti riike ja Laanemerd hasti tundva Bruno teadmised olid ulivaartuslikud Venemaale kallaletungiplaani – operatsiooni Barbarossa – seisukohast.Bruno osales aktiivselt eestlaste paastmisel sojaaegse okupatsiooni kuusist, aidates neil Rootsi pageda. Soja lopupaevil sattus ta Noukogude vagede katte vangi. Ool enne seda, kui teda ootas surmanuhtlus voi vangilaager, saatis Briti luureteenistus teda paastma ja Uhendkuningriiki toimetama oma lennuki. Seejarel veetis ta kaks aastat Wolverhamptonis vaidetavalt sojavangina, kuid tegelikult varustas ta Briti luureteenistust talle teada oleva salainfoga. Ta joudis koos perekonnaga Rootsi, kus leidis tookoha Stockholmi liitlasvagede esinduse (Allied High Commission) juures. Ta suri 1964. aastal.Minu ema ja isa kohtusid Stockholmis ning ema laks koos isaga Uhendkuningriiki, kus nad abiellusid. Ema suri 1988. aastal, vahetult enne laulvat revolutsiooni ja Eesti taasiseseisvumist. Ta ei joudnud kunagi koju tagasi.2015. aastal toimetasin oma vanaisa aurahad Eesti Meremuuseumisse Tallinnas ja neist saab parast muuseumis aset leidvate renoveerimistoode loppu 2019. aastal koos tema fotode ja elulooga osa pusiekspositsioonist. Teda peetakse tanu tema osalusele Eesti voitluses iseseisvuse parast, tegevusele nii sodadevahelisel perioodil kui ka sellele jargnenud teises maailmasojas oluliseks figuuriks Eesti ajaloos.Martin Allison Booth Получить ссылку