Скачать книгу - Cornwalli taeva all

Suurt toorahvariiki muust maailmast eraldav raudne eesriie oli parast Stalini surma kull veidi praotunud, aga kuuekumnendate aastate keskpaiku sulgus see jallegi. Umbseks konnatiigiks muudetud uhiskonnas hakkas vaba motte puudus aina enam elu halvama, kuni saabus periood, mis hiljem stagna-ajaks nimetati. Stagnatsioon tekkis ka Raudikul nagu iseenesest – aastad moodusid, inimesed vananesid ja harjusid keelt hammaste taga hoidma. Elati pilvise taeva all, mis kull pidevalt vihma ei lahistanud, aga ka haruharva paikest naitas. Paraku sedagi mitte koigile. Ja siis tuli pilvevarjust lootusekiir…

Viimane, neljas raamat tetraloogiast “Kodutute kula”. Meie ajaarvamise teise aastatuhande loppu jaab tahistama vere ja vagivallaga loodud ja pusti hoitud suurriigi – Noukogude Liidu – kokkuvarisemine. Vaike Eesti riik saab jalle vabaks, uus elu jouab ka Raudiku kulla. Paraku on pool sajandit kestnud voorvoim ja pealesunnitud eluviis inimestesse oma jalje jatnud. Kasumajanduses ules kasvanud, ei suuda nii monigi neist uute tingimustega kiiresti kohaneda ega uusi voimalusi naha. Sissetulekuta maainimesi ahvardab senisest veelgi suurem vaesus, sest oma riigi elukorraldus ei ole veel jalgu alla saanud. Samas leidub ka ettevotlikke inimesi, kes uleminekuaja tingimustes kiiresti rikastuda puuavad, see aga onnestub vaid vahestel. Pisitasa hakkab uutmoodi elu ka Raudiku kulas juuri ajama. Isegi mois saab peremehe ning kulaelanikud, kes on aastate jooksul mujalt siia sattunud, leiavad endale nii too kui ka turvalise eluaseme, oma isikliku kodu. Raudiku ei ole enam kodutute kula, sest varske laanetuul on tumedad pilved laiali puhunud.

Midagi motlemata, lihtsalt selleparast, et hirm juhtunu parast polnud veel kadunud, jooksis Samala hertsogi poole ja surus ennast tema vastu."Sa… oled terve!" Ta kaed sirutusid hertsogi kaela umber ja kui mees ta embusse vottis, hoidis ta mehest kramplikult kinni. Mees vaatas alla tema peale, naise silmad olid pisaratest udused, huuled varisesid, ja mees motles, et mitte keegi ei saa olla armsam. Seejarel katsid ta huuled naise suu. Hetke ei suutnud Samala uskuda, et see on tosi.Siis tundis ta, et kindlasti on ta surnud ja mees on ta kandnud taevasse, kus on ainult lilled ja muusika ja armastus.

Mingi muistse soja kaigus Paikesesse uputatud tahekindlus tulistab valimatult koiki lahenejaid ja seetottu on Maa unustatud kolgas. Inimkond elab tuhandetel planeetidel, kuid monedel Inimkonna Foderatsiooni Julgeoleku agentidel on siiski «votmeid», mis lubavad neil aeg-ajalt Maale peitu tulla. Nende kohalik esindaja on otsustanud tolle veidra seltskonna joudehetkil raagitud lugusid meile edasi jutustada, nii hasti-halvasti, kui ta neist aru saab. Tolles loos – kolmandas sellises – on kolonel Zatereit hadas kummalise poordruumipilvega, miljard aastat tagasi kadunud tsivilisatsiooni loominguga, mis peidab endas Maast sada tuhat korda suuremat vaga meeldivat elukeskkonda. Too Tau Sormuse nime all tuntud moodustis asub Rahutoojate Impeeriumi piiril ja koik – Impeerium, foderatsioon, enamasti Piiriasukateks nimetatavad riigikesed, vaba ruumi Kaubandusliidud ja ilmselt ka voorrassid – tunnevad selle vastu teravat huvi. Inimkonna Foderatsiooni suhteid Rahutoojate Impeeriumiga saab koige paremini iseloomustada nii, et nad ei ole veel sojalisse vastasseisu sattunud. Lisaks on Sormusel ja teistel selle piirkonna planeetidel silmapilkset uhest teise uleminekut voimaldavad platvormid – samuti uhe ammukadunud voorrassi looming, mille kasutamist koik meeleheitlikult selgeks puuavad oppida. Zatereiti Tau Sormuse retkele lisavad vurtsi ka uks 400 aasta eest pagendusse saadetud ning selle aja peamiselt Impeeriumis tegutsenud sugulane ja uks koos oma pantvangidega sundmuste keerisesse sattunud piraat.

See on lugu lapsest, kes kasvab kirikuopetaja peres 1950–1960ndate Noukogude Eestis, kus inimene arvab end olevat koigevagevama ja usku Jumalasse peetakse igandiks helgesse tulevikku tormaval teel. Hoolimata sellest peaks kirikuopetaja peres sundinu justkui enesestmoistetavalt jagama maast madalast oma vanemate toekspidamisi. Miks olen sundinud just niisugusesse peresse sellises riigis? Miks peab meie pere randama uhest kohast teise? Miks minu isa on valinud uhiskonnas vaartusetu ameti? Mis maa see on, kus niisugust peret nagu meil on, kummaliseks peetakse? Nende kusimuste ule murrab teismeealine tudruk pead iseendas ja oma paevikus. Pika kaalumise jarel astub ta vanemate seatud teelt korvale ja valib uliaktiivse osalemise noukogude elus. Teda kannustab soov olla nagu teised, nautida tahelepanu ja uhiskonna tunnustust. Seda koike ta saab, kuid oma hinges kiigub ta Taeva ja Maa vahel, ta suda jaab pooleks: olles nagu teised, on ta sudames siiski tugevasti oma vanematega seotud. Ohtuti pimeneva tahistaeva all seistes kusib ta endalt: kuidas edasi? Voi hoopis – tagasi? Oma vanemate parandi juurde?