Скачать книгу - Kadunud naine

Acharya Shree Yogeesh asutas 2014. aasta kulaskaigul Siddhayatan Estonia, mis on esimene valgustunud meistri poolt sisseonnistatud puhapaik Eestis. Acharya Shree Yogeesh on oelnud, et ta pole kohanud muudes riikides nii palju inimesi, kes on “valmis arkama”, kui Eestis, mis on tema sonul vaga harukordne terves maailmas. Siddhayatan Estonia eesmark on suunata voimalikult palju tode otsivaid inimesi vaimsel teel ja aidata vaimses maailmas edasi liikuda. Siddhayatan Estonia sonum on tuua inimesteni opetus, kuidas saada onnelikumaks, tervemaks, avastada loomulikke ja alternatiivseid voimalusi enda tervendamiseks, puhastada oma motteid, keha ja hinge, eemaldada endalt hirmud ja saada julgust, panna oitsema sinu tegelik mina. Siddhayatani looja Acharya Shree Yogeesh on juba ule 45 aasta puhendunult levitanud inimestele universumi tarkust armastusest, kaastundest, taielikust transformatsioonist, vagivallatusest ja hinge aratamisest. Tema tarkused baseeruvad praktilisel susteemil, mis on aastatuhandeid vana. Siddhayatan Estonia asub aadressil Mehaanika 21, Bliss Maja 4. korrusel.

Vene klassiku Aleksandr Puskini viieosaline proosatsukkel.

Hea sober! Eestlane on juba aegade hamaruses poletanud alet ja niimoodi oma kumne kuune ning ihurammuga polismetsi raadanud, et sealt siis raske ning tapva tooga oma perele pollumaad saada. Nii monigi kord on teda selle rohke talupojahigiga niisutatud maa pealt valismaiste sundijate poolt jalle kaugemale metsa aetud, kus ta on pidanud ellu jaamiseks koike uuesti otsast alustama. Eesti talumeest on nendelt oma esivanemate higi ja verega kattevoideldud polistelt maadelt kuuditatud Siberisse, on aetud kolhoosidesse ja igasuguste erastamiste ning arastamiste tulemusena jalle sunnitud alustama praktiliselt nullist. Teda on kagistatud ule jou kaivate maksude ja pollumehele kahjulike seadustega, kuid ta on ikka ja jalle tousnud ning koigi ja koige kiuste, kaed mullas ning tagumik paljas, eestlase jonnakusega edasi ruganud. Kaua ta veel niimoodi suudab rugada ja eestlase poliseid traditsioone jatkata, teab ehk vaid Jumal taevas… Olgu kaesolev ullitis tagasihoidlikuks katseks teadvustada kaasaegse talumehe elu ja probleeme laiemale uldsusele. Head lugemist! Autor. Mai, 1999.

Mr. Bland katkus kimbatuses juukseid. «See on suisa hullumeelsus, Hood!» huudis ta. «Kas uks rong haihtub Inglismaal keset paist paeva ohku? See on absurdne. Vedur, tender, kaks vagunit, paravagun, viis inimest – ja koik lahevad sirge raudteeliini peal kaotsi! Kui me jargmise tunni jooksul midagi moistlikku ei kuule, votan inspektor Collinsi kaasa ja lahen ise kohale.» Ning siis juhtuski lopuks midagi moistlikku. See vottis jargmise Kenyoni solmjaamast saabunud telegrammi kuju. «Teatan kahetsusega, et asja leiti solmjaamast kahe ja veerandi miili kauguselt astelhernepoosaste vahelt John Slateri, erirongi juhi surnukeha…»

Pohjamaiselt karge Shetlandi saarestiku varasuves levib porutav uudis: Lerwicki lugupeetud arimehe ning kalapaatide omaniku Peter Fae tutar Margaret peab plaani abielluda erakordselt nagusa, kuid kergemeelse kaluri Jan Vedderiga. Noormeest on harjutud nagema rohkem kortsis ja tantsuplatsil kui kirikus, ta on mees, kellega tasub pigem flirtida kui abielluda. Noorte enesekesksus ja tarmukus hakkavad peagi nende onne varjutama. Vaikest rolli ei mangi siin ka valja maksmata jaanud kaasavara, eelarvamused ning halb onn. Juba hapraks muutunud abielusidemed pannakse loplikult proovile, kui kortsikakluses pussitada saanud Jan uhel ohtul rannakaljudelt kaob. Teos on sissevaade kahe teineteist armastava inimese kasvamisse: nende katsumustesse, kiindumusse, eneseuletusse ja usku – ellu enesesse.