|
Me tulime siia linna 1922. aasta kevadtalvel, varsti parast seda, kui mu mees oli vangilaagrist vabanenud ja meid oli laulatatud. Me suusatasime labi martsikuiste metsade, lumi oli paks ja kleepuv, pohjapoolse Soome suured kuusikud ei tahtnud meid minna lasta. Me tungisime sellele maale, surusime suuski lumest labi, toukasime tagant, nii et silme ees must, seljakott seljas ja ema kootud kapikud kaes.Sirpa Kahkose romaan „Graniitmees” („Graniittimies”, 2014) on lugu Soome noortest, kes 1920. aastatel salaja Noukogude Liitu laksid. Nad loobusid oma kodumaast, nimest ja emakeelest. Nad uskusid, et ees ootab uus elu, tooinimeste paradiis, mille nemad ise ules ehitavad. Kuid utoopiad ei teostu ja maa, Stalini-aegne Noukogude Liit, kuhu nad ohinal olid tulnud, ei votnud neid omaks.Sirpa Kahkonen (snd 1964) on tanapaeva Soome tunnustatumaid kirjanikke. Ta on hariduselt ajaloolane ja kirjutanud mitmeid romaane oma kodukandi Kuopio lahiajaloost. Teos kasitleb tundlikku teemat – Soome pahempoolsete kaekaiku sodadevahelisel ajal. Ka on see raamat osalt Sirpa Kahkose perekonnalugu. |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.