Olla uheksavagine
Автор: Lehte Hainsalu
Год издания:
See raamat randab koos Lehte Hainsalu, tema inimeste ja tema Tartuga. Autori sonul on see uhe inimese teekond „Tartu mail eesti, vene, saksa, vene ja eesti ajas“. „Olla uheksavagine“ liigub ajas ja elusundmuste vahel vastavalt vajadusele edasi-tagasi-edasi, peatudes ja jalle tagasi poordudes, nii et olulised hetked raagitakse lahti mitmest vaatenurgast. Uks elu, uheksa vaadet.
Uheksas haud
Автор: Stefan Ahnhem
Год издания:
Kas oled valmis tapma oma armastatu parast?Uhel kulmal talveohtul kaob luhikesel teekonnal parlamendihoonest oma autoni jaljetult Rootsi justiitsminister. Samal ajal leitakse kuulsa Taani teletahe abikaasa nende Kopenhaageni luksusvillast julmalt morvatuna. Peagi avastatakse veel surnukehasid, koigil puuduvad erinevad kehaosad. Kriminaaluurija Fabian Risk ja tema Taani kolleeg Dunja Hougaard peavad musteeriumi kiirelt lahendama, kuid satuvad seda tehes veel suurema vandenou keskele, kui keegi ette kujutada osanuks.„Uheksas haud” on kaasakiskuv ponevik, mille tegevus toimub pool aastat enne romaani „Ilma naota ohver” sundmusi. See on Fabian Riski krimisarja teine osa, kuid on hea lugemine ka eraldiseisva raamatuna.
Uheksa valet too kohta. Iseseisva motlemisega juhi teekond tegelikkusse
Автор: Marcus Buckingham, Ashley Goodall
Год издания:
Organisatsioonid on oma loomult keerulised ja nii sunnibki juhtide tugev instinkt lihtsust ning korda taga ajama. Just selleparast raagitaksegi, et organisatsiooni kultuur on uhtne, plaanidest tuleb kinni pidada, too peab olema korraldatud ette antud eesmarkide jargi, inimestest tuleb kujundada mitmekulgsed tootajad ning meil koigil tuleb uksteise toole hinnanguid anda, sest vaid nii vastame koige tapsemalt juhtimise, tohususe ja potentsiaali ettemaaratud mudelitele. Need tavad on sedavord juurdunud, et pole lihtne naha, mida need sugavalt ekslikud susteemid, protsessid ja tooriistad endaga kaasa toovad. Koos moodustavad need oigustuse peaaegu koigele, mis meiega tool toimub – kuidas meid ametisse valitakse, mille jargi hinnatakse, kuidas koolitatakse, mismoodi tasustatakse, edutatakse ja vallandatakse. Lahemal vaatlusel selgub aga, et sellel koigel pole pormugi alust. Neid voiks nimetada valearvamusteks voi muutideks, millest uheksa koige levinumat on selles raamatus kirjas. Esimesed kolm peatukki kusivad, miks organisatsiooni kultuuri, plaane ja eesmarke nii otsustavalt peale surutakse, ning kuidas jouda niikaugele, et me end ise rohkem kokku votaksime. Jargnevad peatukid tegelevad inimloomuse ja sellega, kuidas nii end kui ka teisi koige paremini arendada. Kaheksas peatukk uurib, miks seatakse eeskujuks tasakaalu, et seejarel juhita tahelepanu sootuks teistsugusele purgimist vaart sihile. Viimane peatukk aitab aga moista, miks juhtimisoskust nii korgelt hinnatakse, ning naitab, mis paneb meid tegelikult teistele jargnema ja jaagitult nende visioonidele puhenduma.