Скачать книгу - Viini vennaskond

Valimik austria kirjanduse klassiku, Viinis sundinud ja surnud ning seal eluaeg arstina tootanud Arthur Schnitzleri (1892 – 1931) novelle (eesti keeles esmatolkes). Inimese alateadvuses elavad joud, mis ei allu moistuse kontrollile, eelkoige seksuaalsus; naine kui moistatuslik sfinks; armastus kui mang, millel on alati ka tume, sageli otse surma viiv varjupool; truudus armastajate ja abikaasade vahel parimal juhul vaid onnelik juhus – need on Schnitzleri loomingut, nii tema proosat kui kogu maailma lavadel (ka Eestis) ulipopulaarseid naidendeid labivad igavesed teemad.

Alguparast Eesti ulmet avaldava Taheaja almanahhisarja 12. koites on esindatud nii kodumaise ulme tuntud tegijate – Siim Veskimehe ja Maniakkide Tanava – uudislooming kui ka uute autorite – Manfred Kalmsteni ja Helena Alexandra Altroffi – esimesed suleproovid. Lisaks avaldame traagiliselt hukkunud kultusautori Lew R. Bergi (1968–2005) jarelejaanud paberite hulgast leitud luhiromaani.Temaatiliselt on uues Taheajas enim esindatud teadusliku fantastika kosmoseulme alaliiki kuuluvad teosed, kuid lisaks on nende kaante vahel ajarannuulmet, postapokaluptilisi maailmu ja veel palju muudki.Kogumiku lood:Lew R. Berg: «Musta Roosi vennaskond»Siim Veskimees: «Asteriuse kodutee»Maniakkide Tanav: «Au ei olegi vaja» («Saladusliku tsaari» jarg)Manfred Kalmsten: «Pogeneda Rottidelinnast»Helena Alexandra Altroff: «Defectis»Catherine Asaro: «Virmalised neljal haalel», tolkinud Iris-Barbara JeletskiRaul Sulbi lugu Jules Verne'ist, «150 aastat „Erakordseid reise“» Raamat on ilmunud Eesti Kultuurkapitali toetusel.

Romaani tegelasteks on veidravoitu vanaharrad, tippteadlased, kes on pensionieaks kolinud maalilisse vaikelinna ja jatkavad seal fanaatilise innuga oma elutoo taiustamist. Tegu on katkubakteritesse armunud bakterioloogiga, foneetikuga, kes komponeerib uusi, olematuid vokaale, medievistiga, kes teab koike soola ajaloost ja on veendunud, et eksisteerib korrelatsioon soolahindade ja maailmaajaloo vahel, ning numismaatiku, harra Andreas Berend von Uexkulliga, kes on vageva mundikogu omanik, kolinud esiisade maale elama ning votnud Eesti kodakondsuse. Seltskond, keda varvistab kohalik poluglotist luuletaja-surrealist, kujutabki endast oma sarkastilisest maailmanagemisest johtuvalt teatud vaba vaimu vennaskonda – vennaskonda, kelle ule muiatakse, kuid keda siiski ka respekteeritakse. Vennaskonda tabab aga suur oht – neid (nad elavad naabriti) tahetakse oma vanadest armsatest kodudest umber kolida, kuna territooriumile kavatsetakse ehitada uus tornjas hotell, kasiino, massaazikabineti ja muuga. Romaanis kogetakse elutute “asjade massu” inimkonna vastu ja tutvustatakse valjasuremisohus oleva kurnimangu reegleid ning muudki.

Noor mees Roald Amunds pogeneb elu eest. On 21. sajandi lopp ja Roald, korgelt hinnatud tehnik riigis, mida varjatult juhib voimas tehisintellekt Heylel, on saanud liiga palju teada Gygese sormuse nimelise viiruse kohta ning see on talle hirmu nahka ajanud.Sel maal on suur osa inimestest lasknud endale paigaldada aju laiendava mooduli, mis muudab nad tervemaks, targemaks, joukamaks ja vagevamaks kui teised lihtsurelikud. Nood laiendatud valitsevad kogu riiki ja Roaldi pogenemine ahvardab nende heaolu. Heyleli argitusel algab suur inimjaht. Roald satub pagemise kaigus toole kinnisesse saekaatrisse, karastub sealsete rohmakate meeste seltskonnas, opib enda eest seisma ning kiindub saekaatri omaniku nagusasse tutresse. Peagi muutub aga jalgealune taas tuliseks ning pogenemine jatkub kuni valtimatu vastasseisuni.Filmitoostus on toitnud inimeste fantaasiat piltidega sellest, kuidas tehisintellekt tuleb ja valitsemise ule votab. Kuidas see tegelikult toimuks? Kas me uldse markaksime hetke, kui ka motlemist allhankena sisse hakatakse ostma? Kaido Tiigisoon on pikka aega tootanud elektrooniliste kanalite arendajana ning kujutab hasti ette, mida uhiskonnale tahendab privaatsuse kadumine ja kui lihtne on tegelikult tanapaeval runnata kogu inimsugu, ilma et peaks toolilt tousma. „Kus pingviinid ei laula“ on Tiigisoone esikromaan.