Скачать книгу - Joost ja Needu

Ulmealmanahhide sarja Taheaeg varskeim koide toob lugejateni kirjastuse Fantaasia ja Eesti Ulmeuhingu korraldatud ning kirjandusfestivali Prima Vista raames toiminud ulmejutuvoistluse viis parimat teksti. Nende seas on motisklev/seikluslikku zenfantasy’t, klassikalisest kaugele eemalduvat aurupunki, uleloomulikke ouduslugusid Eesti maa- ja linnamiljoos ning puhast teaduslikku fantastikat, tegevusareaaliga Londonist Vorumaani. Lisaks jutuvoistluse parimatele leiab nende kaante vahelt veel Jeff VanderMeeri aurupunkfantaasia “Hanoveri parandamine”, mis joudis mitmesse year’s best antoloogiasse. Artiklite rubriigist leiab Siim Veskimehe vastuloogi Veiko Belialsi eelmises Taheajas ja Taivo Risti Algernonis ilmunud poleemilistele artiklitele tema loomingu ja varasemate artiklite aadressil.

Alates moodunud sajandi keskpaigast peetakse oluliseks tervisenaitajaks vere vaikest kolesteroolisisaldust. Kolesteroolile keskendudes andsid teadlased meile uue toitumissoovituse: vahendage rasva tarbimist. Vahem rasva toidus tahendab vahem rasva organismis. Ent inimkonna areng annab tunnistust vastupidisest. Paljudes maailma riikides mollab rasvumis- ja diabeediepideemia.Teadusajakirjanik Ann Fernholm vaatleb toitumissoovituste tagapohja ja viimastel aastatel Rootsis peetud rasvateemalist diskussiooni. Ta osutab, et organism ei ole sugugi nii lihtne masinavark, nagu teadlased kunagi oletasid: vererasvu ei nihuta paigast mitte ainult rasv, vaid ka suhkur ja muud susivesikud.Inimkond ei ole iial soonud nii palju suhkrut kui praegu. Raamat naitab, kuidas voivad kiired susivesikud mojutada koike alates vastsundinu kehakaalust kuni selleni, millal algab puberteet, rasestumise toenaosusest vahki haigestumise riskini. Taiskasvanutel soodustab „magus veri“ veresoonte lupjumist ja dementsuse valjakujunemist. Organismis tekib poletik ja veresooned ummistuvad.Raamat maalib avara ja asjatundliku pildi sellest, kuidas mojutab toit meie tervist.Molekulaarset biotehnoloogiat oppinud Ann Fernholm tootab ajakirjanikuna. Ta on teinud kaastood Dagens Nyheterile, Svenska Dagbladetile, Fokusele ning Forskning & Framstegile. 2010. aastal nimetati ta aasta teadusajakirjanikuks paikesekaitsekreemist tehtud uuringu eest. 2011. aastal tegi ta Rootsi televisiooni teadussaatele „Vetenskapens varld“ palju vastukaja tekitanud reportaazi diabeetikute toitumisest.

Mida teha, kui koige hirmutavamad legendid osutuvad uhtakki elu ahvardavaks toelisuseks? Kuidas kaituda kohutavas olukorras, millest ei nai olevat uhtki valjapaasu? Just need kusimused peab endale esitama Alex, kelle veidrad minevikunagemused muutuvad ootamatult reaalseks, kui ta leiab end vangina neetud laevalt, mida juhib kardetud ja moistatuslik noidkapten. Kui Alex avastab laevalt ka vangistatud tudruku, saab ta aru, et kaptenil on rohkem kui uks saladus, mille paevavalgele tulekut ta kardab. „Noidkapteni needus” on seiklusliku raamatutriloogia esimene osa.