Скачать книгу - Luule

Kas pole mitte nii, et lapsevanemana juhtume me pahatihti oma lastele utlema: «Ah, mis sa siin luuletad!», olles unustanud, et oi-oi, kuidas see sudamele haiget tegi ajal, mil me ise lastena neid sonu oma vanematelt kuulda saime. Sest lapsed ju tegelikult ei luuleta, nad lihtsalt raagivad meile maailmast nii, nagu nemad seda naevad ja moistavad. Selles maailmas on hundid veel ilusad ja head, rebased ei pruugi olla kavalad ega isegi mitte oiget varvi, kalad ajavad mulle, sest vesi on nende jaoks liiga kulm ja nii jaavad nad nohusse. Neid pisikesi lugusid, mis siin raamatus kirjas, saab nimetada mitmeti.Imeilusate piltidega lasteraamat ettelugemiseks, koolieelikutele ja noorematele.

Juhan Liivi Noor-Eestile puhendatud luulekogu, sisaldab 45 luuletust.Ta lendab mesipuu pooleTa lendab lillest lillesseja lendab mesipuu poole;ja touseb kouepilv ulesse —ta lendab mesipuu poole.Ja langevad teele ka tuhanded:veel koju jouavad tuhandedja viivad vaeva ja hooleja lendavad mesipuu poole.Kuis suda mul tuksud sa rahuta,kuis kipud sa isamaa poole!Kesk kodumaad – siiski nii koduta,mis ihkad sa tema poole!kuis puuad sa valja kahtlusest,kuis ikka leiad sa tema eest,kuis rohub rusuja voolesind, tungides tema poole!…

Kogus on Lydia Koidula luuleparemik, kokku 66 luuletust. Raamat on esmakordselt valja antud 1943 aastal Koidula sajandaks sunniaastapaevaks. Luuletused on valinud Bernard Kangro.KODUMeil aia-aarne tanavas,Kui armas oli see,Kus kasteheinas polviniMe lapsed jooksime. Kus ehani ma mangisinKull lille, rohuga,Kust vanataat kae korval mindToi tuppa magama. Kull ule aia tahtsin siisTa kombel vaadata!“Laps, oota,” kostis ta ,“see aegOn kiir kull tulema!” Aeg tuli. Maa ja mere pealSilm monda seletas —Ei pool nii armas polnud sealKui kulatanavas

Kogus on 52 Lermontovi luuletust aastatest 1828-1841, tolkinud Marie Under.[…]Ta langes! Langes!… Milleks nuttu?Miks tuhja kiidu jarelhuud?Miks oigeksmoistu vaetit juttu?Koik saatus otsustanud nuud!Te poolt eks oelalt kiusat tagaSaand tema vaba, julge andNing naljaks suureks puhut agaToo leek, mis tema taltsutand…Noh, roomustage!… – Kuhjus mustus,Tal talumatuks muutus jarg:Suur geenius kui kuunal kustus[…]

Omaparane luulekogu, inspireeritud Onne tanava Alma ja tema austaja Einari loost.“Teemade valik on siin laialdane alates armust, valust, motisklustest ja loppedes filosoofilise koikemoistvusega. Tahelepanuvaarsed on tema [Einar Karmiku] tahelepanekud onne, viimse armastuse, saabunud eluohtu roomude kohta jne. Eriti muljetavaldavad on tema melanhoolsed passaazid onneihalusest ja onnetanavalt leitu suhtes. Nagu ta ise uhel nukrushetkel allakirjutanule tunnistas – kui juba Petrarcal oli Laura, miks siis temal, Einaril, ei voi muusaks olla Onne tanava Alma,” kirjutab Ago-Endrik Kerge lembesalmiku saatesonas.