Скачать книгу - Ma armastasin rootslast ehk Solleftea suvi



Sugavalt rahvuslikult meelestatud arstiteaduse uliopilane teenib ainsa eestlasena aega Rootsi kaitsevaes Solleftea linnas, kui teda tabab pime armastus nagu valk selgest taevast. Romaan kirjeldab varvikalt ja uksikasjalikult 22-aastase eesti noormehe ja 19-aastase rootsi tutarlapse armastuslugu vaikeses Rootsi linnas. Armastus ei kusi luba ja mis sellest saab voi ei saa, kui vastukaaluks seatakse eesti keel ja rahva ning riigi saatuslik tulevik, seda romaan peegeldabki. Imelik telefonikone 57 aastat hiljem avab voimatuid uksi. Autor jargib omal viisil Anton Hansen Tammsaare ja Maimu Bergi paika seatud eesti traditsiooni. Romaani kohta voikski oelda, et see on kolme autori palgeline pimeda armastuse triloogia.


Ma armastasin sakslast Ma armastasin sakslast

Автор: Anton Hansen Tammsaare

Год издания: 



Ma armastasin terroristi Ma armastasin terroristi

Автор: Anna Sundberg, Jesper Huor

Год издания: 

See on toestisundinud lugu Anna Sundbergist, noorest healjarjel keskklassi rootsi naisest, kes liitub dzihadistidega ja jaab nendega16 aastaks. Tema lugu saab alguse 1994. aastal uksikust salafistidegrupeeringust Rootsis. Naine jargneb oma abikaasale, kelle USA kuulutab hiljemulemaailmselt tagaotsitavaks terroristiks, ning satub nii Tsetseeniasasuvasse salajasse treeninglaagrisse kui ka Bashar al-Assadi vanglasusteemi.Anna Sundbergi tunnistus on erakordne ja seda ka rahvusvahelises plaanis. Islamoli esialgu naise jaoks taiesti uus viis maailma tolgendada. Ta oli volutudkenadest usule puhendunud meestest, keda nais huvitavat rohkem naiste sisemineilu kui valjanagemine. Ent Anna Sundberg pigistas silmad kinni paljudeselliste asjade ees, mis oli meeste kaitumises ebainimlikku ja isegikuritegelikku. Vaid moned mehed, ja peaaegu mitte ukski naine, on julgenud voi saanudavalikult raakida dzihadistide igapaevaelust. Lugu, mille Anna raamatukaasautori Jesper Huori abil esitab, on korraga intrigeeriv ja hirmutav. See ontema tee ekstremismi ja sealt valja. Ta soovib oma jutustusega naidata, et omaelu on voimalik muuta ja inimesed ei pea elama salaparase plekiga omaminevikus. „Ma tahan, et mu lapsed voiksid olla minu ule uhked, et julgesinseda teha,” kirjutab Anna.