|
Ta utles, et ma ei sure. Ta utles, et ma ei sure. Nii korrutasin endale mitu korda, puudes neisse sonadesse veidigi uskuda ja meenutada inimesi, kes koik samuti selle haigusega on voidelnud ning selle edukalt selja taha jatnud. Neid oli ju paris palju! Ja ometi tuli mulle esimesena meelde hoopis vanatadi Krista, kes nelja aasta eest oli parast pikka ja rasket verevahi podemist sellele koletislikule haigusele lopuks alla vandunud. „Liblikasonaat” jutustab noorest kolme lapse emast, kellel avastatakse ootamatult vahk. Just samal ajal kaotab tema mees too. Need kaks korraga juhtuvat tragoodiat keeravad niigi kriisis olnud pereelu taielikult pea peale. „Liblikasonaat” on Priilinna kuueteistkumnes raamat ja uhtlasi kirjastuse Tanapaev 2009. aasta romaanivoistlusel aramargitud too. |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.